Pillipidu pakub läbilõike rahvamuusikast

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fotol: Juhan Uppin (vasakul), Kristel Laas (akordioniga), Enrik Visla (viiuliga), Ella Maidre (suure kandlega), Pille Karras (väikekandlega), Jaanus Põlder (mandoliiniga)
Fotol: Juhan Uppin (vasakul), Kristel Laas (akordioniga), Enrik Visla (viiuliga), Ella Maidre (suure kandlega), Pille Karras (väikekandlega), Jaanus Põlder (mandoliiniga) Foto: Heiki Laan

Ühes laulu- ja tantsupeoga toimub 2009. aasta eeskujul tänavu juba teist korda eraldi Pillipidu. See on rahvamuusikute oma pidu suure üldpeo sees, kus ollakse väljas päris oma kontsertide ja kavadega ning rikastatakse pillimänguga kogu peonädalat.

Uurisime Pillipeo kunstiliselt juhilt Juhan Uppinilt, mida Pillipidu täpsemalt tähendab ja mida selle raames näha ja kuulda saab. 

Mida Pillipidu endast kujutab?

Pillipidu on rahvamuusikute osa suurest laulu- ja tantsupeost. Rahvamuusika on olnud erineval kujul tantsu- ja laulupidudel juba aastakümneid. Tänavu oleme asja veelgi suuremalt ette võtnud - lisaks suurele Pillipeo peakontserdile toimub viis liigikontserti ja mitmeid väiksemaid osalevate kollektiivide ja pillimeeste esinemisi. Kokku tuleb rahvamuusikuid Pillipeole üle poole tuhande. Umbes pooled neist moodustavad suure rahvamuusikute koondorkestri, mis koosneb erinevatest ansamblitest ja külakapellidest üle Eesti.

Eraldi pilliliikidena on peol esindatud kandled, viiulid, akordionid, mandoliinid ja eesti lõõtspillid. Tuleb kindlasti mainida, et kuna lõõtspilli- ja mandoliinimängijate arv on viimase viie aastaga Eestis märgatavalt kasvanud, siis on need pillid nüüd ka esimest korda laulu- ja tantsupeol eraldi liigina väljas! Arvan, et selles valguses on Pillipidu üks suuremaid rahvamuusikasündmusi Eestis.

Miks Pillipidu laulu- ja tantsupeost välja kasvas?

Kui lauljatel on laulupidu ja tantsijatel tantsupidu, siis võib ju ka pillimängijatel olla pillipidu. Kuna puhkpilliorkestrid ja nüüd juba ka sümfooniaorkestrid on osa laulupeost, siis jäid rahvamuusikud kuidagi üksi. Ja kui aus olla, siis ega me väga laulukaare alla trügigi - see pole rahvamuusika mängimiseks lihtsalt kõige parem koht.

Vanasti mängisid rahvamuusikud ka tantsupidudel. Tantsijate nõudmised saatemuusikale on ajas aga kõvasti muutunud ja ammu ei esitata seal ainult rahvatantsudel põhinevaid tantse. Ning et ka rahvamuusikutel säiliks võimalus suurtest pidudest osa saada ja kogeda seda võimast üheshingamise ja puudutuse tunnet, siis otsustati meid iseseisvalt peole tuua.

Keda ja mida näha saab?

Pillipidu algab juba neljapäeval, 3. juulil, kui saab näha ja kuulda akordionite, viiulite, mandoliinide ja kannelde liigikontserte.

Pillipeo kõrghetk saabub reedel, 4. juulil, kui lauluväljakul toimub algusega kell 20.30 meie peakontsert. Seal esineb rahvamuusikute koondorkester oma täiskavaga ning eraldi ka kõik pilliliigid valitud lugudega. Kontserdi vahepaladena kuuleb ehedate üksikpillimeeste mängu. Kui tahta ühe korraga tervest Pillipeost aimu saada, siis peakontsert täidab selle soovi. Peakontsert on tasuta ning ootame sinna lisaks tavapublikule kindlasti meie tegemistest osa saama ka lauljaid ja tantsijaid!

Ning laupäeval, 5. juulil tasub kõikidel lõõtsamuusika austajatel seada sammud enne laulupeo esimest kontserti Kochi Aita, kus kell 18.00 toimub eesti lõõtspillide liigikontsert.

Täpsema info liigikontsertite, toimumiskohtade ja muu kohta leiab veebilehelt: http://2014.laulupidu.ee/kulaline/pillipeo-tegijad/

Milline on repertuaar?

Kuna meie pilliliigid on üsna eriilmelised, on ka Pillipeo repertuaar tervikuna üpris mitmekesine. Peamiselt tulevad ettekandele eesti pärimuslikud pillilood, mis on spetsiaalselt Pillipeo jaoks ja konkreetsele liigile seatud.

Akordionite repertuaaris on rohkem autoriloomingut ja kuuleb erinevate stiilide muusikat klassikast popini. Mandoliiniorkester on aga näiteks oma repertuaari koostanud kui "reisi ümber maailma". Lõõtspillide liigikontsertil teeme kummarduse legendaarsele Võrumaa lõõtspillimängijale Karl Kikkale, kelle 100. sünniaastapäeva me sel aastal tähistame. Viiulikoor esitab pärleid Eesti sajanditaguste viiulimeeste varasalvest ning kindlasti on elamus omaette liigikontsert "Kannelde öö" metodisti kirikus. Koondorkestri repertuaaris on peamiselt rahvalikud tantsulood, mille seaded on teinud seekordse Pillipeo liigijuhid, kes ka kordamööda koondorkestri vägesid juhatama asuvad.

Milline on peo sõnum?

Mul on hea meel, et selle peo juhtmõtteks on "Aja puudutus. Puudutuse aeg", sest see kirjeldab üsna tabavalt rahvamuusika olemust. Mängime ju muusikat, mille oleme pärinud oma eelkäijatelt ja see, et need lood on meieni jõudnud, on justkui puudutus  ajast. Rahvamuusika ei ole muuseumieksponaat, vaid mõeldud kasutamiseks ning seega muutub ja areneb pidevalt. Nii anname meiegi omakorda päritule midagi juurde ja kui teeme seda südamega, siis võime kindlad olla, et ka edaspidi jätkub sellele pärijaid!

Pillipeo kava

Neljapäev, 3. juuli

18.00 Akordionite liigikontsert “Akordioni puudutus” (Kadrioru Kunstimuuseum)


20.00 Viiulite liigikontsert “Põrguorel taevatrepil” (Kadrioru Kunstimuuseum)


21.00 Mandoliinide liigikontsert “Mandoliinidega ümber maailma” (Kochi Ait)

22.00 Kannelde liigikontsert “Kannelde öö” (Eesti Metodisti Kirik)

Reede, 4. juuli

19.00 Eesti Orkestrijuhtide Rahvamuusikaorkester (Kadrioru Kunstimuuseum)


20.30 Rahvamuusikute PEAKONTSERT (Pillipidu Lauluväljaku rahvamuusikalaval)

Laupäev, 5. juuli

18.00 Eesti lõõtspillide liigikontsert “Laupäeva õhtul lõõtsaga” (Kochi Ait)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles