Hirvo Surva: peosse pandi kogu oma hing

Lauluväljaku torni tule süütas laulupeo kunstiline juht Hirvo Surva. Foto: Erik Prozes

Dirigent Hirvo Surva kinnitas, et laulupidu tõi kohale tunde, et on hea olla sündinud just praegu sellele maale.

Kesk eilset laulupeokontserti antud intervjuus kinnitas laulupeo kunstiline juht, dirigent Hirvo Surva, et kontsertidel kuuldu andis tunnistust kõigi osalejate suurest pühendumusest.

Seekordne pidu lisaks sellele, et on ütlemata emotsionaalne, on ka muusikaliselt väga kõrgel tasemel. Kelle nägu see pidu on? Teie?

Meie kõigi nägu. (Intervjuu peatub ja Surval on enne peo suurt kulminatsiooni keeruline pisaratega toime tulla. Meil mõlemal on.) On tunne, et ma nii väga armastan seda maad, neid inimesi. Lihtsalt nii hea tunne on, et olen sündinud just siia. Ja saan osa sellest imest. See pidu on meie kõigi nägu.

Paljuski siiski ka ikka teie nägu. Aitäh, peoidee jõudis südamesse.

Olen tõeliselt õnnelik selle üle, et laupäeval toimuski kontsert. Toimus otsast lõpuni. Käisime meie aja koos läbi ja seda oli tõesti väga vaja. Oli vaja natuke mõelda selle peale, kuidas me oleme siia jõudnud, kes me oleme. Annaks jumal, et ka nendel vahepealsetel aegadel märkaks me võtta aega, et mõelda. Et ei tormaks kogu aeg. Mitte käia kogu aeg üksteisest mööda.

Aja puudutuse mõte on teil rihitud aastaid tagasi nii õigesti. Tavaliselt on inimestele sinimustvalgeks tundeks vaja mingit ühiskondlikku raputust, seda, et midagi oleks halvasti. Rahvas ongi valmis koos rõõmustama?

Kas peab siis alati midagi halba olema. Kui me suudaksimegi kõik koos nii teha, et me tunneme heast rõõmu, lihtsalt heast! Heast tuleb nii palju tagasi! See on nii suur rõõm.

Millised on meie koorid praegu?

Minu meelest on see, kuidas meie koorid täna laulavad, täiesti erakordne. Seda olen ka saanud kuulda väga paljudelt inimestelt, kes ütlevad, et see on mingi uus kõlatase. Minu enda jaoks on huvitav kuulata ühendkoori värvi, kooriliikide värve. Koorilaul areneb ja laulutehnika areneb.

On tekkinud selge, klaar kõla. Ja ka paljud lauljad on tulnud ütlema, et ma laulan selle massi sees ja ma ei kuule valesid noote. Kõik on pannud väga suure panuse sellesse peosse. On antud kogu oma hing! Tööd on tehtud andumusega ja tulemus on käes. Selle üle on hea meel.

Loodame, et ühiskonnas tervikuna on selle peo järel vähem valesid noote ja puudutus kestab.

Jah, hingekosutust on nii väga vaja. Loodan, et see ei teki uuesti alles viie aasta pärast, vaid kandub argipäeva veidi pikemaks ajaks. Soovin tõesti veel kord öelda: olen lihtsalt nii õnnelik, et olen siia maale sündinud. Ja võib-olla ka siis aega, et ma võin olla osa sellest, mida me kõik koos teeme.
---------------------------------------------

Olav Ehala: See tunne on alati uus ja äge

Olen käinud paljudel laulupidudel, aga ikka on see tunne uus ja äge. Seegi kord olen kolmandat-neljandat päeva kohal, sest osalesin proovides ka. Tunne on aga eriline ja juba ilmgi aitab sellele kaasa. Sajab-sajab nädalate kaupa ja siis tuleb ilus ilm.

Kõik läks kenasti. Lauljad olid valmis. Põhiline oli orkestriga kenasti kokku saada, seda aega on ju napilt, aga kõik läks kenasti.

Ei pea olema ainult «Kungla rahvas» ja sellised laulud, on hea, kui on uusi väljakutseid. Traditsioonilised laulud peavad muidugi ka olema, siis saab ka publik kaasa laulda.
See ühtne rahvustunne, mis siin tekib, see liidab. See on eriline ja ajatu. See on kindlasti oluline meie hingele ja rahvale.

Erkki-Sven Tüür: Meie vajame häid emotsioone

Laulupidu on meile tähtis sadadel ja rohkematel põhjustel, aga esimene, mis mulle praegu pähe tuleb: meil on tarvis head, kokkuhoidvusele kutsuvat ja armastusele orienteeritud emotsiooni. Laulupidu just seda genereerib.

Autori tunne, kui tuhanded inimesed su lugu laulavad, on unikaalne ja raskestikirjeldatav tunne, see on midagi kõigest muust erinevat. Teades, kui sinu käest konkreetselt üht lugu oodatakse, võib kindel olla, et oodatakse ka midagi sellist, mis on seotud just nimelt sinu isikupäraga.

Seepärast ei saanud ma midagi primitiivset teha. Tõnu Kaljuste rääkis, et ta küsis lauljatelt, mis on kõige raskem lugu, vastus oli «Taandujad». «Milline lugu on kõige paremini selge?» – «Taandujad». Igal asjal on oma paradoksid.

Aarne Saluveer: Isamaa-armastus on tingimusteta

Muusika suur erinevus spordist on see, et kui oled rahvuskangelane spordis, siis teed sa võib-olla kaheksa katset ja kõige parem läheb arvesse. Kui lauljad teeksid samamoodi, siis saaksime veel võimsama peo.

Kõik laulupeoga seonduv on aga julgustanud meid rääkima vähem rahast ning rohkem sellest, kui uhke ja hea siin tegelikult elada on.

Ma ei tahaks öelda, et kava on kõigi aegade raskeim, aga kava on väga sisukas, meil on palju uut omaloomingut.

Mina soovitaks lugeda laulude tekste, lugege Pärt Uusbergi lugudes tekste, lugege Jaan Pehki «Minu isamaad», mis ütleb, et see, mida tunneme ja näeme, see on kõik meie isamaa. See võib olla ilus ja see võib olla kole, aga see armastus siiski tingimusteta.

Toomas Voll: Ilu päästab maailma

Muusikaline tase on nii palju edasi liikunud eelmise peoga võrreldes. Ei viitsi kuulata enam virisemist.

Palun väga, tulemus on teie ees! Inimesed ootavad sellist pidu ja kõrge tase on võimalik. Enam ei saa alla anda. Järgmine pidu tuleb jälle piire kombata.

Ilu päästab maailma ja see on puhas ilu, mida me kõik kuulame ja kogeme. Ilu võidab! Siin pole midagi rääkida!

Midagi on peomõttega väga õigesti läinud. Me olemegi üksteist praegu puudutanud läbi helikeele, laulude ja tekstide. Pööraselt head Eesti parimate meeste-naiste tekstid. See kõneleb iseenda eest.

Kõlasid uued teosed, põnevate komponeeringutega, mis esitasid väljakutse, ja neid on hoolega puretud. See on võimas!

Lastekooride ja naiskooride dirigent.