Rebecca Schmid saabus Tallinna 4. juulil. Samal päeval on Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäev. Seda ta ei tähista. Nähes kuidas eestlased laulupidu peavad, pani ta mõtlema: see on fantastiline, et ka modernses riigis saab rahvustraditsioone hoida.
New York Times'i reporter: «Ärkamisaeg» oli nii ilus!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kust tuli mõte laulupidu kajastada?
Sõbra kaudu. Ta teadis üht koorijuhti. Kohtusime temaga paar kuud tagasi ja läksime ooperit vaatama. Ta rääkis mulle laulupeost. Umbes samal ajal käisin Berliini Põhjamaade ühendsaatkonnas. Seal asuvad Rootsi, Soome, Islandi, Norra kui Taani esindused. Saatkonnas näidati presentatsiooni Läänemere muusikafestivalist. Esitluses oli ka lühike videolõik laulupeost. Ja seal oli nii palju inimesi!
Kuivõrd ameeriklased laulupeo olemasolust teavad?
Tean, et laulupidu kajastas umbes viissada ajakirjanikku. Aga sellest on kaks dokumentaalfilmi. USA telekanal PBS näitas neist ühte (uuringufirma Nielsen Ratings kohaselt vaatab PBSi 90 protsenti ameeriklastest – toim.). See ei tähenda, et filmi kõik ameeriklased nägid. Aga arvan, et filmid laulupeost tõstsid teadlikkust selle olemasolust.
Kuidas toimetaja reageeris, kui ütlesid et tahad laulupeost kirjutada?
Ta pidas seda kohe heaks ideeks. Olin eeltöö ära teinud, sellest lugenud ja dokumentaale vaadanud. Laenasin ühelt saksa ajakirjanikult DVD, et filmid läbi vaadata… Kuigi jah, New York Times pole sellest kunagi varem kirjutanud. Kui Eestisse jõudsin, oli kõik korraldatud. Korraldajad tulid lennujaama vastu. Osalesin ka professor Lauristini loengus. Tahtsin temaga kohe pärast loengut rääkida.
Milline on mälestusväärseim detail laulupeost?
Lauristin ütles, et pean kindlasti ürituse lõpuni siin olema. Ja mul õnnestus olla lava lähistel. Ma ei tohtinud seal tegelikult olla, aga seal olid tühjad pingid… Eriti meeldis «Ärkamisaeg». See oli nii ilus! Ja siis tuli lugu «Koit», mida esitas Tõnis Mägi.
Paljud eestlased valavad selle loo ajal rõõmupisaraid.
Jah! Minu arvates oli see nii huvitav, et rokkmuusik kirjutab koorimuusikat. Sellist koorimuusika rolli nagu Eestis pole minu silmad enne näinud. Minu tuttav koorijuht võib kinnitada, et see on midagi väga erilist – nagu vaimsuse allikas või… Olgugi, et koorimuusika täidab olulist rolli mitmete kultuuride jaoks, siis Eesti ühiskonnas täidab see monumentaalset rolli… (jääb taaskord sõnatuks – toim.). Igaljuhul, patriotism USAs on hoopis teistsugune. Naljakas, et saabusin Eestisse 4. juulil, mis on USAs rahvuspüha. Seda ma ei tähista. Aga eestlastel on ühtsustunne.
Lennujaamast välja astudes, milline oli esmamulje?
Nägin, et teil on hea infrastruktuur. See on ilus lennujaam ja loogiliselt ülesehitatud. See pani mind tegelikult Šveitsile mõtlema. See on ka puhas väikeriik, kus igal inimesel on kindlad õigused ja elustandard.
Mida enne saabumist Eestist teadsid?
Teadsin, et see on segu saksa ja vene kultuurist. Ja et eestlased pärinevad osalt sakslastest ja skandinaavlastest. Aga rohkem… Kui aus olla, ma pole varem Ida-Euroopas reisinud. Viin on peaaegu Ida-Euroopas, ma olen Austrias elanud.
See on rohkem Kesk-Euroopa.
Olen Tšehhoslovakkias käinud. Aga nii kaugel idas pole ma kunagi varem olnud.
Millise linnaga Tallinna võrdleksid?
Vanalinnas näeb saksa mõjusid. Mõneti meenutab see Poola linnu saksa mõjudega. Natuke on ka vene mõjusid. Tunnistan, et pole kunagi Skandinaavias käinud. Ehk on see nende sarnane. Tahan veel öelda, et elame globaliseerunud maailmas. Teisest küljest on identiteedi ja kultuuriliste erinevuste säilitamine ülioluline nii kunstimaailma kui inimeste jaoks. Nägin laulupeol rahvariietes inimesi, kes hoidsid süles rahvariietes lapsi ja vaatasin vanemaid lapsi laulmas – see on tõeline generatsioonide kogunemine. Kõik laulavad lugusid, mis pole n-ö Rihanna laulud… See paneb mõtlema, kui ilus on armastada oma riiki ja väljendada seda nii ehedal kujul. Mind hämmastab, kuidas Eesti on ennast moderniseerinud, kuid vanad traditsioonid elavad säärasel kujul edasi.