Esimest korda toodi laulupeotuli Tartust Tallinnasse 1969. aasta juubelilaulupeo eel. I üldlaulupeo mälestuskivi juures süttinud tuli toimetati kahe nädala jooksul läbi kõigi toonaste rajoonikeskuste Tallinnasse. Järgnevatel laulupidudel oli tuli rakendatud sageli poliitikavankri ette - süüdati ta kas Tõnismäel või Maarjamäel ja viidi mõnikord lauluväljakule isegi soomustransportööriga.
Uus aeg algas 1990. aastal. XXI üldlaulupeo tule Tallinnasse toimetamise võttis enda kanda vastasutatud Eesti Meestelaulu Selts.
Tuli toodi hobustega Tartust Jõgeva, Järva-Jaani, Jäneda ja Lagedi kaudu Tallinnasse ning läbis nii kokku 195 kilomeetrit.
1994
XXII üldlaulupeo tuli rändas 1994. aastal hobuvankris Tartust Tallinnasse Elva, Pikasilla, Viljandi, Karksi, Pärnu, Vändra, Kehtna ja Rapla kaudu, läbides 430 kilomeetrit.
1999
1999. aasta peotuli läbis teel Tartust Tallinnasse XXIII laulupeole 403 kilomeetrit ning jõudis esmakordselt ka veeteele. Tuletee kulges Tartust Palamuse, Torma ja Avinurme kaudu Lohusuule, kust tõrvik liikus piirivalvekaatril Peipsi järve ja Narva jõge pidi piirilinna Narvasse. Edasi kulgeti hobuvankritel läbi Sinimägede, Toila, Rakvere, Võsu ja Kuusalu taas Tallinnasse.
2004
Ka 2004. aasta XXIV üldlaulupeo tuld viis pealinna auväärselt Eesti Meestelaulu Selts. Hobuvoor liikus Tartust Nõo, Kanepi, Põlva, Räpina ja Võru kaudu Munamäele ning läbi Urvaste Valgasse. Peatus tehti ka ajaloolises Paju lahingupaigas. Eesti lõunapiirilt sõidutati peotuli Tallinnasse autoga.