16. juuni blogi: laulupeotuli liigub vapralt ja täna on ka ilmataat meie poolel

Kersti Raud
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peotule süütamine Ulilas.
Peotule süütamine Ulilas. Foto: TuleTulemise meeskond
Laulupeo rongkäik Ulilas

Esmaspäeva õhtuks oli laulupeo tuli jõudnud Ulila kuulsasse suveaeda. Seljataga oli ränk päev Emajõel, kus tuli rinda pista tugeva vastuvoolu, puhangulise vastutuule ja vihmaga. Kuid päralejõudmise aitas rõõmsaks muuta Puhja valla rahvas, kes laulupeo tuld just laulupeotule tulekuks ehitatud väiksel kail väga südamlikult tervitasid. Seejärel sündis kohapeal improviseeritud rongkäik, kus rongkäigu alguses olid tuli ja lipud, siis tulid koorid oma lauludega ning ühines ka enamus suursündmuseks kohale saabunud inimesi. Väidetavalt oli see esimest korda ajaloos, kus Ulilas toimus laulupeo rongkäik. Vallavanema avakõne oli pidulik;Täna tehakse Ulilas ajalugu, seejuures mitte ainult Ulila ajalugu, vaid laulupeo ajalugu!

Päev Emajõel oli sõudjatele raske. Esimesed villid.

Omamoodi sportlik saavutus oli hommikune Amme jõest väljatulek, mida võrreldi justkui suure paadiga kosest läbitulekuga. TuleTulemise pootsman Mati Raamatu kirjelduse järgi oli tuul tugev ja puhanguline, mis tähendas ränka tööd sõudjatele: Kui poleks täie auruga tööd teinud, siis oleks paat seisma jäänud. Vesi lendas ja kees; Ühe tõeliselt tugeva puhangu ajal juhtus koguni, et tuul lükkas suure viikingipaadi peaaegu et kaldasse.

Samas kiitis Mati spetsiaalselt laulupeotule viimiseks Ants Johansoni poolt kirjutatud regilaulu (vaata uudiskirja manust!), mida lauldi pikal vastutuulelõigul ja selle taktis oli hea sõuda. Laulu vägi olevat olnud sedavõrd mõjus, et ei pandud enam tähelegi, et tuul aina tugevneb ja sõudmine raskemaks muutub. Ja nii siis liigutigi edasi kiirete lühikeste tõmmetega ja ikka hop-hop! Tuulehoogudega aitas Turmil võidelda ka lootsik Hermiine Rääbis, kes suurt paati tagant tõugata püüdis.

Üks viikingipaadi sõudjatest Jaagup Harju sai täna ka peopesad villi. Tema sõnul tuli päris kõvasti pingutada. Aerud on ju rasked, tehtud suurtele merekarudele ja nii see läks, et kolme tunniga olid noormehe käed villis. Käsi seoti sidemeisse ja edasi sõudmine tuli unustada.

Ulila suveaia imed

Alles kaks päeva tagasi, laupäeval, kui taevast vihma kallas, lainetas Ulila suveajas suur uputus. Vesi ujutas lohus oleva suveaia lihtsalt üle ja tundus, et pidu Ulila suveaias tuleb lausa ära jätta. Kuid siis võtsid Urmas Päevloo koos oma poja Siimuga ette, kaevasid muru sisse augud, pumpasid väljalöömispumbaga vee tiiki ja sealt omakorda kraavi ning kandsid jalutusradade tahendamiseks liiva. Selleks, et tiigi keskel asuvale kivialusele jaanituld korraldada, panid nad tühjenduspumba tiigi peale ja alles eile kell 17 võtsid pumba välja. Nii saidki pidulised nautida originaalset jaanitule lahendust, mis praksus imekaunilt otse keset suveaia tiiki!

1960ndatel Sulev Niguli rajatud suveaia ilu, roosipõõsaid ja tulukesi mäletavad paljud kohalikud elanikud, aga kindlasti ka teised eestimaalased. 1970ndatel oli suveaed kontsertide ajal rahvast tulvil, inimesed tulid kohale ümbruskonnast, Tartust ja kaugemaltki. Ulila suveaia ilust ja romantikast räägib ka tuntud laul "Ulila", mida Tõrva neidudekoor eile ka esitas. Muide, Ulila lugu on ka ansembel Fixi repertuaaris ning järgmisel korral kohtuvad Ulila, Fix ja Tõrva tüdrukud juba Viljandis 22. juunil - täpselt sel õhtul, kui ka laulutuli Viljandisse saabub...

Tööstusasulasse rajatud kaunis suveaed loodi heal tahtmisel ja ühisel jõul, ka kohalikud koolilapsed andsid sellesse oma tööka panuse, mida motiveeris eriti võimalus saada vastutasuks tasuta kinno minna, meenutas proua Maimu Vainola, Läte koori kõige eakam, kui krapsakam liige.

"Sai isegi siin kinopileti eest töötatud," meenutas ta.

Proua tantsib Puhja Sügisõites ja laulab Puhja naiskooris Läte, mis on oma nime saanud austusest Aleksander Läte vastu ja kantud soovist, et naiste laul oleks selge ja puhas kui allikavesi. Omal ajal töötas Maimu kohalikus turbarabas meistrina. Alates 1955. aastast on ta osalenud laulupeol, tookord siis lastekooriga. Kahjuks jääb sel aastal Maimul abikaasa haiguse tõttu laulupeole minemata. Oma laulupidudest meenus talle kõige eredamalt viimane, 2004. aasta laulupidu, kus suure veeuputuse tõttu rongkäik ära jäeti. Tema jaoks on aga laulu- ja tantsupidude kõige toredamateks osadeks just rongkäik ja lõpulood.

Puhja Seltsimaja juhataja Kaja Udso sõnul on kultuurielu vallas täiesti arvestatav, kuigi seda ei saa võrrelda ajaga, mil on peetud oma rahvatantsupidusid, kus väljakul oli korraga lausa seitse kohalikku rahvatantsurühma. Kaja sõnul on alati Puhja kollektiivid olnud suurel laulupeol esindatud. Puhja Laulu ja Mängu Selts loodi 1889. aastal. Tolleaegne kultuurielu juhte oli G. Wulff (Õis) - laulu „Õrn ööbik“ sõnade autor, kes oli ka eelpoolnimetatud seltsi auliige.

Aleksander Läte asutas noore muusikaõpetajana just Puhjas oma esimesed laulu- ja pasunakoorid. Maikuus tähistati kohaliku pasunakoori 130-ndat ja laulukoori 125-ndat aastapäeva. Sellest ajast säilinud kirjavahetus tõendab, et juba tollel ajal olid kohalikud laulukoorid ka suurpidudel osalised. Tänaselgi päeval tegutseb Puhjas gümnaasiumi juures mudilas-, laste- ja poistekoor; seltsimaja tiiva all naiskoor ja nö projekti korras ka segakoor. Samuti tegutseb segakoor kiriku koguduse juures.

Tänavu sõidavad Tallinna peole Naiskoor Läte ja naisrahvatantsurühm Rukkilill. Lisaks sõidavad suurele peole Elva puhkpilliorkestri koosseisus Puhja pasunapuhujad, kuna täis orkestrimõõtu meie mehed sel aastal välja ei andnud.


Muusika kui palsam

Puhja pillimeister Endel Koppel rääkis, et temal on kodus lausa 36 pilli, mida ta aegade jooksul kogunud on. Kogu tema pere oskab mängida erinevatel pillidel. Tema lapsed astusid eile üles Konguta kapelli koosseisus. Endel, lõõtspillide äss, on veendunud, et puhas muusika on inimesele kui palsam. Ja nii ta siis meisterdabki ühena vähestest veel Eestimaal lõõtspille ja teab lõõtsade kuju, erineva kõla ja mängumaneeri kohta pea kõike. Muuhulgas on Endel pidanud ka sepaametit. Vestluse käigus noori tantsivaid paare vaadates meenutas ta, kuis ise nooruses tuljakut tantsis ja ka kõige täidlasemad tantsupartnereid mängleva kergusega õhku tõstis.

Terje Konguta segakoorist rääkis koori viimase aja tegemistest ja elust pärast Laululahingut. Ülesastumine Laululahingus on toonud kuulsust, andnud tuult tiibadesse ja indu, mis vaibuda ei taha. Aga see on ainult positiivne. Paraku on ajanappus see põhjus, miks kooril mõnest esinemisest on tulnud ära öelda. "Laululahing oli vahva ja kestab meie hinges ja silmis edasi ning tõenäoliselt kõikides nendes, kes meid kuulata tahavad," lisas ta.

Eilne pidu Ulilas oli kujunes tõeliseks Laululahingu staaride kohtumispaigaks. Lisaks Konguta segakoorile hullutasid Ulila rahvapeolisi sarmikad Tõrva tüdrukud oma särtsaka laulu- ja liikumiskavaga. Kohal oli ka palju TuleTulemise tiimi naispoolt - roosade pearättidega eristuvaid Emajõe Laulikuid, kes eile küll piirdusid veel vaid tantsuplatsil kaasaelamisega, kuid kes annavad kontserdi juba 20. juunil Tänassilmas.

Koori viimase aja suurim elamus oli aga muidugi Tartu märg laulupidu. Ulilas toimunud rongkäik ja simman aga tõi lauljatesse tunde, et peagi saab Tallinnasse suure kaare alla laulma!

Tänasele uudiskirjale on muuseas lisatud Ants Johansoni loodud laul:

Sõua, laeva, jõua, laeva,
sõua, laeva, sinna maale,
kus need kuked kulda söövad,
kuked kulda, kanad karda,
haned haljasta hõbedat,
varesed valerahada.
Ära tulime härrade käest,
Toome tohtrite tubadest,
linnameeste linnalaulust,
ametmeeste arutelult.
Toome Tartust tunglatule,
laululavalt leelolõõma,
Urmas huikas hallil uksel,
Laine laulis lahkemini,
A.leCoq haaravamalt,
Atlantises algus anti,
Kaunases kõned kuulati,
tuli Turmi toimetati,
pehmeile p-patjadele,
võtmed vetesse visati,
Sõudis laeva, jõudis laeva,
Emajõe embamisel,
Margo-mehe mõjutusel
sada seitse seltsiliseks,
sillasammast sihtisime,
purdeposti puhusime,
Äge aitas aerutada,
lappaja laulusid lasta,
lodjakojast lehvitati,
paadikuurist plaksutati,
Jänesele jäeti juhijutud,
Kärkna kääru kuulujutud,
kloostriõue õllejutud,
vesiveski viinajutud,
Ammel aere ammutati,
vastutuul see vait vaieldi,
laululooga lepitati,
Käreveres kallutati,
Ilmatsalu imetleti,
Ulilas meid uudistati,
turbarabast tervitati,
suveaias supitati,
säästuajal sääsetati,
Sõua laeva, jõua laeva,
Palupõhjas pala võtan
Jõesuus jalga jooksutame,
Reiul reied rebestame,
rinnad rõõmul rõkatame,
Pärnus pihke põletame,
tungla toome tulelaeva
ankrumeestel au anname,
merekarule kanname,
laulutulel loita lasku,
Lindalinnasse lennaku,
Tallinnasse talutagu.

Palun, põllumees põhune,
katsu, kalamees kadakane,
naabrineiu naisukene,
Karin kallis käega lööja,
Mati mõnus laulumeesi,
Sten see kõvem koolipapa,
Margus madal laulumeesi,
Hannes haljas hambameesi,
lase laeva liigutada,
pikka paati purjetada,
piduleeki põletama,
leeloleeki lahvatama,
võimsat viisi veeretama,
laulupittu laksatama.


Olete väga teretulnud osalema täna õhtul Rannu-Jõesuu kalalaadal ning TuleTulemise minilaulupeol Võrtsjärve väravatel. Esinevad A le Coq kammerkoor, Rannu segakoor, Rannu lastekoor, Kolga-Jaani segakoor, Rannu segarühm Kolumats, naisrühm Kati ja noorterühm Õunake.

Homme, kolmapäeval 17.06 läheb tuli Tartumaalt Valgamaale. Sellega seoses toimuvad järgmised tegevused:

9.00 Rannu-Jõesuu Start veeteele: kale ja viikingipaat

12.00 Eesti Maaülikooli limnoloogiajaam Rannus: võõrustab Eesti Maaülikool, rektor Mait Klaasseni tervitus. Lõunapaus, Limnoloogiajaama, järvemuuseumi ja Võrtsjärve SA külastamine. Kale masti mahavõtmine.

14.00 Start veeteele. Kalepurjekale tuleb rahvariietes Tartu maavanem Esta Tamm, et viia tuli Valgamaale

ca 17.00 Pikasilla silla juures, Valgamaa piiril Väikese Emajõe suudmes on kaatriga vastas Valga maavanem Kalev Härk, koos sõidetakse Soontagale Greete motelli

19.00 Soontaga, Greete motell (Jõgeveste silla juures) - Tuli jõuab Valgamaale: tule üleandmise tseremoonia Tartumaalt Valgamaale (maavanemalt maavanemale)
Järgneb rahvapidu, õhtut juhib Arlet Palmiste, kes korraldab ka toredaid mänge. Õhtuks on registreerinud Puka-Tõlliste segakoor, Tõrva rahvakoor, Tõrva naiskoor, Puka uus segakoor, Puka meeskoor, Puka naisansambel, Nõuni, Puka, Kreeni ja Valga kantritantsijad ning Tõrva rahvamuusika ansambel.

18. juuni neljapäev – 5. etapp Soontaga-Pikassilla-Suislepa; kale ja viikingilaev, tule pildista möödujaid Pikassilla-Mustla sillal u kell 17.00, õhtul Suislepas Tarvastu valla rahvapidu

19. juuni reede – 6. etapp Suislepa-Valma, kale ja viikingilaev, kaldalt jälgitav 10-12 binokliga Saba ja Riuma sadamast. Õhtul Valma rahvapeol näidend Naisvallavanem maakonna vallajuhtide esituses!

20. juunil laupäev – 7. etapp Valma-Oiu-Tänassilma, kale ja 4 haabjat, Tule pildista möödjaid Kärma (kl 13.00) ja Rebase (16.00) sillal. Õhtul Tänassilmas esineb naiskoor Emajõe Laulikud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles