Neljapäeva õhtuks jõuavad tuletoojad Muraka külla Hiieaasale, kus kl 19 algab mõnus ühislaulmine, pilli mängib Lembit, kuulda saab lugusid muistsetest vaimudest Hiie-Liisust ja Hiie-Tõnnist. Kohal on Lodjakoja sepad ja Kinobussi kinotelk.
Täna sõidab esimest korda kaasa haabjas Aasa, mille Aivar Ruukel on Karuskosel oma kätega valmis ehitanud. Aasa on 7 meetri pikkune kaheksakohaline haabjas - tõeliselt innovatiivne, sest sellist pole kunagi varem tehtud ega ole varasemast ajaloost teavet ka taolise haabja kasutamisest. Esimeste sõitjat sõnul sõidab Aasa väga kiiresti!!
Katsumusterohke Jaanipäev Raudna jõel
Kui tulemeeskonda ei voolaks igapäevaselt värsket verd, oleks laupäevaks Pärnusse saabuv seltskond tõenäoliselt üsna kurnatud. Õnneks aga vahetuvad teelised pea iga päev, mis tagab seltskonna jätkuvalt tempoka kulgemise ning rõõmsa tuju.
Jaanipäeva etapp oli kõige katsumusterohkem. Meie usinad abilised olid paari päeva eest käinud jõge puhastamas, et TuleTulemise hoog ei raugeks. Jõepuhastajate tööpäeval oli aga vihmavesi kergitanud veetaset lausa mõnekümne sentimeetri võrra, nii et vee alanedes ootasid tuletoojaid ees taas uued väljakutsed. Oli kohti, kus langenud puu alt läbisõiduks limbotantsu võtted kasuks tulid, teises kohas aga polnud abiks muu, kui jalad vette ja paat üle mahalangenud tüve tõsta.
Hoolimata raskustest läbisid veete kõik meie haabjad ja kanuud, ka need, mille meeskonnas lapsed. Tublid! Ja igal sillal oli keegi kohalikke elanikke meile kaasa lehvitamas ning oma heade soovidega meisse jõudu süstimas, suur-suur aitähh teile kõigile!
Rahvapidu Eestimaa suurimas külas
Mõnetunnise hilinemisega jõudsime Karuskosele, kus kohalik rahvas meid juba ootas. Pidu toimus Sandra külas, mis on territooriumilt suurim Eesti küla, laiudes 173 ruutkilomeetril. Sandra küla territoorium jätab selja taha rohkem kui poolsada valda ja isegi Tallinna linna! Elanikke on külas aga vaid paar tosinat.
Tuli sai süüdatud ning pidu võis alata! Mängisid-tantsisid Hõerutajad, ansambel Pangepoisid, puhkpillimehed Suure-Jaani kultuurimajast.
Hõerutajad õpetasid rahvale ka lihtsamaid rahvatantse.
Suure-Jaani haridus- ja kultuurinõunik Jüri Hansen, kelle hoolde tuletoojad laulupeotulega tõrviku usaldasid, kiitis tuletoojate uudset-värsket lähenemisviisi. Eks laulupeotuld on igal laulupeoaastal veetud, kuid niimoodi mööda vett ei ole seda ju varem tehtud.
Suure-Jaani vald moodustus aastal 2005 endiste Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla, Olustvere valla ja Vastemõisa valla liitumisel.
Vallas on valimiste järgselt nüüd ka neli rahvamaja. Kuna ülejäänud rahvamajad olid tihedalt seotud 23. juunil lõppenud Suure-Jaani muusikafestivali korraldamisega, jäi TuleTulemise pidu Vastsemõisa rahvamaja hoolde ning selle ülesandega said nad igati suurepäraselt hakkama! Vaatamata äsjasele jaaniõhtule ja Suure-Jaani muusikafestivalile oli rahvast kohale tulnud paarisaja ringis, mis on väikevalla kohta päris arvestatav hulk. Küllap mängis suurt osa ka suurepärane ilm.
Peoõhtu üht peakorraldajat Leili Kuuske üllatas Karuskosele kogunenud rahvahulk. Tema sõnul ei ole Karuskose traditsiooniline peopaik ning sinna kohaletulemiseks tuleb tublisti vaeva näha, sõites läbi mitmest vallast ja isegi kahest maakonnast. Oma valda mööda otse siia ei saavatki. Tema sõnul on laulupeotuli Suure-Jaani vallas esimest korda, sest seni pole vald tuleteele lihtsalt ette jäänud. Nüüd aga veeteed mööda minnes oldi n-ö sunnitud tulema siitkaudu. "Mõte on huvitav, iga asi vajab ju värskendamist. Hoopis teine asi ja tuleteekonnast saavad osa hoopis teised inimesed," arutles ta ja soovis tuletoojatele edulist kulgemist.
Tori vallast on aga juba kuulda, et sealsete inimeste jaoks on TuleTulemine lausa sajandi üritus, mida oodatakse. Tulge kõik seda oma silmaga vaatama tänaõhtusele rahvapeole Tori vallas Jõesuus!
***
Väike vigade parandus eilsesse blogiraamatusse: Ugala teatri etendus, kus staar-haabjas kaasa lõi , oli "Nipernaadi". Aitäh Aigile tähelepanu juhtimast!
***
Mis tulemas:
26. juuni hommikul kl 11 võtab Tori põrgus tuletoojaid vastu põrgurahvas.
Kl 14 Sindi paisust üleminek ja lõuna
Kl 18 alustavad Kinobuss ja Lodjakoda
Kl 19 jõuab laulupeotuli Paikuse-Reiu vabaõhuplatsile.
Tuletoojaid võtab Pärnu ja Reiu jõe ristumiskohal vastu kohaliku aerutamisklubi meeskond süstadega. Koos aerutatakse Reiu sadamasse, kus ootavad lauljad ja tantsijad. Ühiselt liigutakse vabaõhulava juurde.
27. juuni hommikul kl 10.30 väljuvad bussid Reiust Vaskrääma külla Mihkel Lüdigi sünnikohta, kus toimub mälestusküünalde süütamine helilooja mälestuskivi juures, tamme istutamine ja ühislaulmine.
Ajaloouurija Eldur Käärats teeb ülevaate Mihkel Lüdigi elust ja tegevusest. Bussiekskursioon mööda Paikuse valda.
Kl 12 läheb laulupeotuli Reiust Pärnu poole veeteele Kl 15 lõuna Papiniidus Kl 19 jõuavad viikingilaev Turm ja haabjad laulupeotulega Pärnu kesklinna silla juurde, kuhu jõuab ka Kihnus süüdatud tantsupeotuli.
Toimub vaatemänguline tulede ühteloitsimise tseremoonia.
Kl 23 lahkub peotuli Eesti Meestelaulu Seltsi hoole all jahta Ruhnu Karu pardal Pärnust Kuressaare suunas.
Kinobuss on kohal:
25.06 - Tori-Jõesuu Hiieaas
26.06 - Paikuse - Reiu vabaõhulava
Programm:
18.00 - 18.45 "Laulud nüüd lähevad"
18.45 - 19.15 "Leelo"
19.15 - 20.30 "Tuulepealsed Leelod"
20.30 - 22.00 "Laulev revolutsioon"
Vt. ka http://www.kinobuss.ee/
27. juuni õhtul kl 21.35 vahendab ETV TuleTulemist - laulupeotule sündi Tartus, teekonda Tartust Pärnusse ning kilde laulu- ja tantsupeotulede ühinemise tseremooniast Pärnus.
Blogi koostasid Liisa Ingver, Nele Nemvalts ja Karin Kanarik.
