Intervjuu ⟩ Noortepeo väljakute kujundaja: noortepidu võib võrrelda filmikunstiga

XIII noorte laulu- ja tantsupeo väljakute kujundaja Kristjan Suits. Foto: Mihkel Maripuu/postimees Grupp/scanpix Baltics

XIII noorte laulu- ja tantsupeo väljakute kujundaja Kristjan Suitsu sõnul on noortepeo kujunduste tegemisel lähtutud keskkonnasõbralikkusest. «Ehkki vineeri ja puidu töötlemine ning värvimine on oluliselt töömahukam, on lõpptulemus kordades kaunim kui plastikut täis kujundus. Mulle ei meeldi sellised suured plastikust bännerid.»

Palun tutvustage ennast meie lugejatele!

Igapäevaselt töötan teatrikunstnkuna, kus minu töö hõlmab endas teatrilava kujundamist ning erinevate dekoratsioonide loomist. Nii olen seotud ka sellel aastal noortepeoga – olen väljakute kunstnik. Tegelikult on see juba kolmas kord, kui laulu- ja tantsupeo väljakuid kujundan ja dekoratsioone loon. Peaasjalikult tegelen rohmakate konstruktsioonide, näiteks poodiumite ja tellingute varjamisega ning üldise laulupeoliku õhustiku loomisega.

Millest te noortepeo väljakute kujundamisel lähtute?

Peamine eesmärk on jälgida, et väljakute kujundus oleks kooskõlas noortepeo tunnusgraafika ja -mustrite ja värvidega. Lisaks on oluline, et nii Kalevi staadion, lauluväljak kui rahvamuusikapeo ala oleksid ühtsed, kuid mitte täiesti ühesugused. Kindlasti mängib väljakute kujundamisel olulist rolli see, et võrreldes üldlaulupeoga, on noortepidu alati värvilisem ja erksam. Dekoratsioonidega üritangi seda noortepeo erilisust välja tuua. Minu jaoks on oluline ka see, et hiljem pilte vaadates, saaks inimene kohe aru, millise laulu- ja tantsupeoga on tegemist.

Millised on väljakutsed väljakute kujundamisel?

Suurimaks väljakutseks on ajaraam. Meil on dekoratsioonide tegemiseks ja nende paigaldamiseks ülimalt vähe aega. Teine asi, millele peab palju mõtlema on eelarve – kõik mida teha soovime, peab mahtuma eelarve sisse. Mõneti tekitab väljakutseid ka see, et dekoratsioonid peavad olema universaalsed, et saaksime need ühest peo lokatsioonist teise toimumiskohta viia. Me ehitame näiteks tantsuväljakule ühe seina, kuid kui hakkab laulupidu, peame seina toimetama lauluväljakule. Ehk kõiki elemente peame võimalikult otstarbekalt kasutama.

Kas väljakute kujunduselementide loomisel on arvesse võimalik võtta ka keskkonnasäästlikkust?

Tegelikult ei tee me sellel aastal keskkonnahoiu osas revolutsioonilisi muudatusi. Juba viimased kolm pidu oleme olnud rohelise mõtteviisiga. Me kasutame ka seekord materjale, mis on taaskasutatavad ja poleks keskkonnale ohtlikud. Näiteks ei kasuta me plastikmaterjale, vaid puitu, mida saab hiljem kasutada ükskõik milleks. Ehkki vineeri ja puidu töötlemine ning värvimine on oluliselt töömahukam, on lõpptulemus kordades kaunim kui plastikut täis kujundus. Aga sellise mõtteviisiga olen ma kunstnikuna alati olnud, mulle ei meeldi sellised suured plastikust bännerid.

Mis on teie arvates noorte laulu- ja tantsupeo kujunduse olulisim osa?

Enamuse kujundusest loovad osalejad, nemad on kujunduse kõige olulisem osa. Tantsupeo põhikujunduse loovad ikkagi tantsijad, kes lavastuse ideed endas kannavad ja vaatajateni toovad. Laulupeol annab kujundust edasi repertuaar ja laulu sõnum. Meie aga loome lihtsalt laulu- ja tantsupeo atmosfääri, mis oleks seotud juhtmõttega.

Kuidas erineb teatritöö väljakute kujundamisest?

Ega praktilises mõttes eriti ei erinegi. Põhimõtte poolest on mõlemad tööd samasugused, ainult laulu- ja tantsupeol on kujundatav ala 20 korda suurem. Noortepidu võib mõneti võrrelda ka filmikunstiga, sest näiteks intervjuu nurka kujundame vaid tele jaoks – et televisioonis näeks kõik hea välja. Küll aga kunstniku perspektiivist vaadatuna on töö teatris natuke loomingulisem, laulu- ja tantsupeol aga pigem tehniline.