Intervjuu ⟩ Puhkpilliorkestrite liigijuht Riivo Jõgi: on oht, et peod muutuvad üsna Tallinna- ja Tartu-keskseks

Dirigent Riivo Jõgi. Foto: Elmo Riig

XIII noorte laulupeo puhkpilliorkestrite liigijuht Riivo Jõgi hoiatab, et kui väiksemates kohtades üle Eesti noorte arv järjest väheneb, siis peod muutuvad üsna Tallinna- ja Tartu-keskseks. Lisaks on ka paljud juhendajad küpses eas, mistõttu on ilmselt 10 või 15 aasta pärast juhendajate põud päris suur.

Kui muusika väga meeldib ning on soov ennast sellega siduda, siis tasub kindlasti muusikat õppima minna, meenutas puhkpilliorkestrite liigijuht Riivo Jõgi nõuannet, mis ta sai enne dirigeerimise õpingute alustamist.

Palun tutvustage ennast meie lugejatele – kuidas olete jõudnud muusikani ning mis teid praegu teie töös inspireerib?

Muusika on mind saatnud juba lapsepõlvest saati ning mulle on alati meeldinud muusikat kuulata ja nautida. Kooli minnes läksin ma hoopis võistlustantsu trenni ja kuivõrd ka seal on muusikal oluline roll, siis see on mind mõjutanud päris palju. Päriselt muusika juurde jõudsin tegelikult alles 12-aastasena. See on üsna hilja võrreldes paljude teistega, kes alustavad juba 7-aastaselt või isegi varem. Muusikakooli soovitas mul astuda muusikaõpetaja, kes märkas tunnis, et ma väga elavalt laulan ja kaasa teen.

Peale Põlva muusikakooli lõpetamist suundusin edasi õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse koori- ja hiljem orkestridirigeerimise erialadele. Esialgu oli mul keeruline eriala valikut teha ja nõu sai peetud üsna palju. Aga ikka soovitati, et kui muusika väga meeldib ning on soov ennast sellega siduda, siis tasub kindlasti muusikat õppima minna. Seda räägin ma ka oma õpilastele ning võiks isegi öelda, et umbes 70–80 protsenti minu vokaalansamblite lauljatest on oma elutee muusikaga sidunud. Seega tundub, et olen ka neid inspireerinud.

Kuivõrd ma juhatan mitmeid erinevaid kollektiive, siis mind inspireerib just koostegemise rõõm ja lisaks muidugi see, et neist tegevustest sünnib alati midagi põnevat ja vahvat.

Põlva muusikakooli keelpilliorkestri dirigent Riivo Jõgi Foto: Arvo Meeks (Lõuna-Eesti Postimees)

Millise mälestuse või kogemuse varasematest laulu- ja tantsupidudest võtate liigijuhina kaasa XIII noorte laulu- ja tantsupeole?

Tooksin välja oma esimese laulupeo 2002. aastal, kui mängisin puhkpilliorkestrite ridades klarnetit. Mul on sellest siiani meeles palju detaile, loomulikult repertuaar, aga ka ilm ning pikk bussisõit pärast pidu Põlvasse. Võib öelda, et selle peo head mälestused on minuga kaasas ka praeguse peo protsessis.

Kuidas teie meelest suhestub XIII noorte laulupeo puhkpilliorkestri repertuaar peo üldise juhtmõttega «Püha on maa»?

Mul on hea öelda, et laulupeo kunstiline juht Pärt Uusberg on puhkpilliorkestrite liigi üks heliloojatest ja tema lugu «Lootuse laul» on just selleks peoks kirjutatud. Meil on kavas veel «Majakene mere ääres», mida ilmselt iga eestlane teab ja laulda oskab ning mis tekitab alati soojad tunded kodumaa vastu. Ma arvan, et selles loos tuleb samuti «Püha on maa» mõte igati hästi esile.

Kuidas repertuaar osalejat arendab ja milliseid väljakutseid see teie hinnangul osalejatele esitab?

Kuivõrd hakkasime pidu ette valmistama just koroonakriisi alguses, siis saime kohe aru, et peame lähenema teisiti kui varem. Just seetõttu oleme astunud repertuaari raskusastmes sammu või isegi poolteist tagasi. Siiski ei saa öelda, et kõik lood oleksid lihtsad, vaid oleme repertuaari pigem just pedagoogiliselt läbi mõelnud, arvestades, et vahepeal ei olnud võimalust koos harjutada. Nüüd, peale eelproove saame öelda, et suur osa orkestreid valdab lugusid kenasti, seega toona tehtud valikud olid õiged.

Meil on eraldi lugu löökpillimängijatele, mis on üles ehitatud rütmile. Sellega püüdsime tuua repertuaari midagi uuenduslikku. See on veidi teistsugune väljakutse ka löökpillimängijatele endile.

Kuidas kollektiivid teie hinnangul koroonapandeemia siiani üle on elanud?

Paraku tuleb öelda, et paljud noored on leidnud endale uued huvid ning see on muusikakoolidesse õppima toonud vähem lapsi, mistõttu ka koorid ja orkestrid on kokku kuivanud. Minu isiklikud kollektiivid küll ei ole, aga kui ringi käia ja teistega suhelda, siis tuleb mõju ikkagi välja.

Ma usun, et tulevikus läheb olukord ikka paremaks. Inimesed tulid siiski peale koroonapandeemiat uue hoo ja värskusega tagasi. Nüüd aga tuleks tegeleda koorilaulu ning puhkpillimängu suurema propageerimisega ja seda eriti koolides.

Kas eelmisel aastal 60. juubelit tähistanud noortepeo traditsioon on piisavalt tugev, et 40 aasta pärast oma 100. juubelit tähistada?

Kindlasti, kuigi on tendents, et väiksemates kohtades noorte arv järjest väheneb, siis peod muutuvad üsna Tallinna- ja Tartu-keskseks. Lisaks on ka paljud juhendajad küpses eas, mistõttu on ilmselt 10 või 15 aasta pärast juhendajate põud päris suur. Paljudes maakondades on juba praegu nii, et kõiki liike ei ole. Näiteks on Eestis väga vähestes kohtades noormeestekoore.

Väikseid samme on probleemi lahendamise suunas astutud, näiteks dirigentide palgatoetuse meede, loodetavasti on sellest kõigest ka abi.

Lisaks võiksid minu meelest juhendajad anda noortele võimaluse proovida mõnda lugu juhatada, et anda neile maitse suhu, kuidas on orkestri või koori ees seista. Muidu noored ei teagi, mida dirigeerimine tähendab, aga just selline kogemus võib neis tekitada suuremat huvi kollektiivi juhtimise vastu.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu «Püha on maa» toimub 30. juunist 2. juulini Tallinnas. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg ning XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman. Rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.