VIDEO ⟩ Kuula: spetsiaalselt laulupeo jaoks loodud võimas löökpillipala

Eesti Noorte Puhkpilliorkester Foto: Eesti Noorte Puhkpilliorkester

Noorte laulupeol kõlab 80 löökpillimängija esituses muusikapala «Löögi kaja», mille autori Teodor Hirvoja sõnul otsis ta spetsiaalselt laulupeo jaoks loodud marsitaktis teost luues ülevat ja pidulikku vaimsust.

Noor muusik ja helilooja Teodor Hirvoja lõpetab magistriõpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias orkestridirigeerimise erialal ning töötab muusiku ja õpetajana. Lugusid hakkas ta kirjutama II–III klassis, aga enda sõnul päris teosteni hakkasid need jõudma paar aastat tagasi. Kõnelesime Teodoriga, kuidas ülevat õhustikku toetav pala sündis ja mida tundis, kui esimest korda seda orkestri esituses kuulis.

Kuidas kirjeldaksite teost «Löögi kaja» ja milline on selle stiil?

«Löögi Kaja» on laulupeo lugu löökpillimängijatele. Puhkpilliorkestritega jõuab sel peol kaare alla üle 80 löökpillimängija – löökpillimängijatele teist sellist koosmängimise võimalust Eestis pole.

Teodor Hirvoja Foto: Birgit Püve

Mis ajendas ja inspireeris selle teose loomist?

Liigijuht Riivo Jõgi soovil telliti teos, mis tooks löökpillid esiplaanile. Minu meelest on puhkpillidel ja eriti löökpillidel alati juures mingi pidulik aura. On ju aastatuhandeid olnud need pillid kohal nii Jumala kiituseks – nt Taaveti laulus kõlab: «Kiitke Jumalat trummidega ja ridastikku» – kui aadlike suursugususe näitamiseks. Ka kaitseväe juures või kasvõi laulupeo rongkäigul on löökpillid olemas toetamaks marssimist. Võib öelda, et otsisingi seda ülevat, pidulikku vaimsust ja olekut, kui seda marsitaktis lugu kirjutasin.

Milliseid väljakutseid ja takistusi kogesite teose kirjutamisel ning kuidas neid ületasite?

Laulupidu on esinejate ja eriti orkestrite jaoks väga pikk protsess ning kollektiivide valmistumine võib kesta rohkem kui aasta. Eri koosseisud on väga erineva võimekusega ning kirjutades lugu löökpillidele, peab arvestama, et paljudes kohtades võib olla löökpillimängijaid üks-kaks, kui sedagi. Kuna kahel viimasel laulupeol lõin kaasa sümfooniaorkestrite liigis löökpillide jaotamisel ja abistamisel (uhke nimega võib mind nimetada ka nende pidude löökpillide kontsertmeistriks), siis mul oli väga hea ülevaade orkestrimängijate ja eriti löökpillimängijate seisust. See oli peamine põhjus, miks Riivo teose sooviga just minu poole pöördus.

Võtsin oma südameasjaks, et teos oleks ka väikese koosseisuga sidus ja esitamiseks kõlbulik. Nii piisabki selle loo mängimiseks kolmest löökpillist: väike trumm, suur trumm ja taldrikud. Seejuures suure trummi ja taldrikute partii on tehtud sellise raskusastmega, et lihtne on õpetada selle loo jaoks neid pille mängima mõne teise pilli mängija ning sisuliselt on võimalik seda lugu esitada vaid ühe löökpillimängijaga.

Löökpillidele lisandub orkestrilt ka käteplaksude partii. Laulupeol lisandub sinna muidugi värviks veel kümme erinevat löökpilli ning väga tähtis rivitrummide partii. Loo kirjutamise teeb see muidugi raskeks, kui obligato-partiisid on nõnda vähe, mistõttu loomisel püüdsingi leida parimaid lahendusi kirjutamaks võrdlemisi lihtsat, aga köitvat rütmilist lugu.

Kas olete juba kuulnud seda lugu mõne orkestri esituses? Kui jah, siis mis tunne valdas?

Jah, olen seda teost kuulnud Eesti Noorte Puhkpilliorkestri esituses ning laulupeo eelproovides. Raske seletada, aga need korrad on mulle väga sügavalt mõjunud. Eks see ole alati vahva, kui enda loodud teost mängitakse, aga just selle loo puhul oli midagi erilist. Need rütmifiguurid, mida kasutasin, ja kuidas kõik kohalolijad püüdsid neid pühendunult mängida… See on väga eriline tunne.

Kas see on teie debüüt laulupeol heliloojana? Kas saate autorina laulupeol ka kohal olla?

Jaa, heliloojana on see minu laulupeo debüüt. Olen kindlasti kohal ka.

«Löögi kaja» autor Teodor Hirvoja lõpetab magistriõpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias orkestridirigeerimise erialal prof Paul Mägi klassis. Ta on muusikaõpetaja Püha Johannese koolis, õpetab ja juhendab Nõmme muusikakooli orkestrite löökpillimängijaid ja on nooremate õpilaste puhkpilliorkestri dirigent. Samuti on ta Tallinna Politseiorkestris löökpillimängija ja abidirigent ning mängib Estonia teatri orkestris löökpille. Ta on kirjutanud koorilaule, palasid rütmikakoorile, löökpillidele ja klaverile.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu «Püha on maa» toimub 30. juunist 2. juulini Tallinnas. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg ning XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman. Rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.​