Kuula ⟩ Tegija: noor trompetimängija tegi laulupeo tarbeks imelisele loole seade

Martin Pajumaa Foto: Roosi Sõsa

Noor trompetist Martin Pajuma kirjutas loole «Majakene mere ääres» puhkpilliorkestrile seade, mis oli tema esimene nii suur töö. Kooli kõrvalt on 18-aastane trompetimängija jõudnud juba töölepinguni Rahvusooperiga Estonia.

Palun tutvustage ennast meie lugejatele – kuidas olete jõudnud muusikani ning millega te täna tegelete?

Mina olen Martin, olen 18-aastane ja hetkel õpin trompeti eriala Tallinna Muusika- ja Balletikoolis. Samal ajal töötan ka Rahvusooper Estonia orkestri trompetirühmas.

Trompetit olen mänginud nüüdseks umbes 12 aastat. Muusikani jõudsin ma juba lasteaias, kus käisin muusikaringis, mida juhendas viimastel aastatel Riina Rüütelmaa. Peale lasteaia lõpetamist suunas ta mind edasi enda abikaasa Valdo Rüütelmaa juurde, kes õpetab Tabasalu Muusikakoolis vaskpille, kaasa arvatud trompetit. Tol ajal olin ma nii väike, et ega ma täpselt aru ei saanud, millesse end segan muusikamaailma sisenedes, aga Valdo arvas, et trompet võiks mulle sobida ja nõnda ma siis muusikakooli astusin. Siiamaani olen erialavalikuga rahul ja ei kujutaks ette enda käes ühtegi muud instrumenti!

Tabasalu Muusikakooli õhkkond oli väga soe. Kõik õpetajad, kellega ma sain seal töötada ning kellelt õppida olid samuti väga sümpaatsed ja südamlikud inimesed. Sealt ilmselt mu armastus muusika vastu ka tuli. Niikaua kui ma mäletan olen ma alati tahtnud oma elu muusikaga siduda.

Arranžeerimisega alustasin umbes 5-6 aastat tagasi, kui kirjutasin oma esimesed seaded vaskpilliansamblile Tabasalu Brass, kus sel ajal ka ise mängisin. Edasi olen püüdnud üsna järjepidevalt seadmisega tegeleda, esialgu ainult ansamblitele, kuid viimastel aastatel ka erinevatele orkestritele. See on igal juhul väga mitmekülgne viis, kuidas lisaks interpreediks olemisele muusikaga tegeleda. Üks toetab teist, pakub vaheldust ja teistsugust lähenemist muusikale.

Te lõpetate hetkel 12. klassi – kuidas tulete toime gümnaasiumi lõpetamisega ja Rahvusooper Estonia orkestris töötamisega?

Koormus on päris tihe, kuid positiivne on see, et 12. klassis lõppeb eksamiperioodi tõttu õppetöö varem, mistõttu on aasta lõpus veidi rohkem vaba aega. Eks see on olnud päris stressirohke, kuid kui igapäevaselt tegeleda millegagi, mis väga meeldib, siis läheb aeg vahel isegi liiga ruttu ning tegemise rõõm trumpab üle teel tekkivad raskused. Orkestris töötan ka poole kohaga – ma arvan, et gümnaasiumi kõrvalt rohkem ei jõuakski.

Lisaks on mu kolleegid nii trompetirühmast kui ka väljastpoolt väga toetavad. Me oleme väga lähedased ja püüame alati üksteist nõu ja kogemusega aidata. Suurelt tänu nendele olen ma selle aja jooksul suuremate takistusteta hakkama saanud.

Mis on teie edasised plaanid peale kooli lõpetamist?

Septembrist jätkan oma trompetiõpinguid ning asun õppima Lutserni muusikakõrgkooli Šveitsis.

Ma usun ja loodan, et see saab olema üks põnev aeg mu elus. Olen pikalt mõelnud selle peale, kuidas oma ülikooliaega planeerida ning nüüd olengi otsustanud Šveitsi kasuks. Sealsed õpetajad ja õpilased on mulle väga hea mulje jätnud. Kindlasti saab olema katsumusi, aga ma usun, et see on ennekõike lõbus ja tore.

Puhkpilliorkestrite esituses kõlab sel peol ka teie loodud orkestratsioon teosest «Majakene mere ääres». Mis tundeid see tekitab?

Kõiki suurepäraseid tundeid! Mul on tohutu rõõm ja au sellises rollis seekord olla. Laulupeo traditsioon on mul alati väga südames olnud. Lapsest saati olen laulupeol, kas kaare all või publikus olnud ning korduvalt kontserte järgi vaadanud ja nautinud. See on tõesti tore, et seekord saan ma ka ise midagi vastu pakkuda.

Kuidas sündis seade palast «Majakene mere ääres» ?

See on veidi pikem lugu. 2020. aasta augustis, kui vaskpillikvintetiga Tuulisbrass suvetuuril olime, kirjutasime selle tarbeks koos metsasarvemängija Kairi Sosiga, kes sel tuuril meiega koos mängis, vaskpillikvintetiseade loost «Majakene mere ääres». Minu arust õnnestus see seade väga hästi, nii mängijatele kui ka publikule meeldis.

Sama aasta septembris kirjutas mulle Riivo Jõgi, tänavuse laulupeo puhkpilliorkestrite liigijuht, kellega ma olin ka juba varem tuttav, kuna mängisin mitmes tema kollektiivis. Ta rääkis, et oli meie seadet kuulnud ning see oli talle väga sümpatiseerinud ja pakkus välja, et kas me oleksime huvitatud ka proovima seda seada puhkpilliorkestrile.

Otsustasin selle teekonna ette võtta teades, et lisaks arendavale ja põnevale võimalusele saab sellest arvatavasti ka üsna konarlik protsess, kuna olin vaid 16-aastane ja varem kirjutanud seadeid ainult ansamblitele – see oli minu esimene orkestratsioon.

Eks ta siis nii läks, et hakkasin proovima, esialgu sellesama vaskpillikvintetiseade põhjal, aga üsna ruttu kujunes sellest välja ikkagi täiesti omaette lugu. Eelmisest seadest jäid alles ainult mõned üksikud motiivid.

Kuna see oli minu esimene puhkpilliorkestriseade, siis kogu tee vältel oli Riivo Jõgi väga suureks abiks nii nõu kui ka oma kogemusega, kuidas üks puhkpilliorkestriseade võiks toimida, eriti noortepeo kontekstis. Lugu sai päris pikalt tehtud ja korralikult lihvitud, seda võimaldas ka muidugi see, et pidu lükati aasta võrra edasi.

Pala ise on minu meelest täielik eesti klassika, filmist «Siin me oleme», mida ilmselt iga eestlane tunneb. See on väga suur pluss sellise loo puhul ja ma olen püüdnud ka võimalikult palju originaalelemente filmist säilitada. Oleme puhkpilliorkestrite liigi meeskonnaga püüdnud seade väga läbi mõelda nii, et igal pillimängijal oleks midagi, mis tooks rõõmu, näiteks mõni meloodia või huvitav saatefaktuur, aga samas oleks ka väljakutset pakkuv. Lisaks, et oleks ka lihtsalt aega, et nautida.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu «Püha on maa» toimub 30. juunist 2. juulini Tallinnas. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg ning XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman. Rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.