Ühe laulu lugu «Legendaarne»: üks võimsamaid avaldusi eesti luules (1)

Annabel Parts
, Tartu Ülikooli üliõpilane
Copy
XII noorte laulupidu "Mina jään"
XII noorte laulupidu "Mina jään" Foto: Eero Vabamägi

Sel suvel jõuavad Heiti Talviku ajatud sõnad XIII noorte laulupeol «Püha on maa» laulukaare alla, kus ühendkooride esituses kõlab Peeter Konovalovi kirjutatud laul «Legendaarne». Teose on tänavusuvise peo tarvis seadnud Tõnu Kõrvits.

Legendaarne

Muusika: Peeter Konovalov (1962)

Seade: Tõnu Kõrvits (1969)

Tekst: Heiti Talvik (1904–1947)

Dirigent: Hirvo Surva

Seade on kirjutatud 2023. aasta noorte laulupeole

Kahtlemata üks kõige melanhoolsematest Eesti luuletajatest, nii sõnas kui kahetsusväärselt napis elus, on Heiti Talvik end eestlaste südameisse kirjutanud. Kuigi «Legendaarne» on üks vähestest rõõmsatoonilistest luuletustest, mille tema loomingust leida võib, säilib ka selles teatav kurbuse ja ängistuse hõng, mis erakordses õrnuses ja tähendusrikkuses end ilmutab. Väikese vennaga mererannal päikesekiirtes vahupärleid püüdes, kohtuvad omavahel kauge ja lähedane, manitsev ja sõbralik, väike ja suur. Ei saa salata, et kogu see ilu ilmneb Talviku luuleridades teatavas pühaduses.

Luule pühadusest ei jäänud puudutamata ka helilooja Tõnu Kõrvits, keda luuletus kogu elu justkui saatnud oleks. «Minu meelest on see üks võimsamaid avaldusi eesti luules – kaunis põhjamaine eepiline tekst, millest laulu kirjutamine mul kogu aeg mõtteis mõlkus,» sõnas ta. Paraku sündis laul «Legendaarne» hoopis Peeter Konovalovi sulest, Kuressaare teatri 2018. aasta suvelavastuse «Meretagune paradiis» jaoks. «Lavastuses kõlas «Legendaarne» Harry Kõrvitsa sugestiivses esituses ja Andres Raagi kitarrimängu saatel. Lauluviis sündis kiiresti – luuletekst oleks mind justkui ise juhtinud, mõjudes oma musikaalsuse ja voolavusega. Avarusega ja teatava vabadustundega,» kirjeldas Konovalov laulu sündi.

Oma onu, Harry Kõrvitsa telefonist kuulis laulu esimest korda ka helilooja Tõnu Kõrvits. «Mõtlesin, et see on niivõrd hea meloodia, luulest rääkimata, et sellega võiks midagi ette võtta. Meloodia puhul paelus mind, et sügavamast sügavamale ja mitmeti tunnetatavale tekstile on vastukaaluks loodud lihtne meloodia, millest tekkis tore tasakaal. Inspireeritult rääkisin inimestega, kes olid laulupeoga seotud – nende hulgas ka Pärt Uusbergiga, kes kõik olid kohe valmis kaasa lööma. Nii sündiski seade koorile ja sümfooniaorkestrile,» kirjeldas ta laulupeoks valminud seade loomisprotsessi. «Mul on hea meel, et sain olla selle laulu teenistuses – tuua ta laulupeole, kus seda lauldakse ja seega noortele tutvustatakse.»

Sel aastal on noorte laulupeo juhtmõtteks «Püha on maa», mis pärineb Hando Runneli luuletusest «Valgust». Kuidas kandub Talviku «Legendaarne» edasi Runnelist inspireeritud pühadusehõngus ja kas laulul on koht ka tulevikus toimuvatel laulupidudel?

«Talviku sõnad võluvad oma lihtsuses ja ajatuses, argises maagias ning põhjamaistes kujundites, milles igaüks tunneb end ära. Neis ridades on midagi ürgset, mis on põlvkondadeülene. Kuigi luuletuses on peategelane noor inimene, kes oma vennaga koos jalutab, arvan, et need sõnad kõnetavad ükskõik mis vanuses inimesi ja ükskõik mis ajal – see tekst on alati aktuaalne. Heliseb luiteliiv, kõrgel nägematu käsi, igavene päikene – need on põhjamaised kujundid, mis on meie Eestiga seotud. Kes meist ei oleks mererannas jalutanud ja neile asjadele mõelnud?» arutleb Tõnu Kõrvits laulu tähenduslikkuse üle. «Filmide kohta öeldakse teinekord road movie. See võiks olla road poetry – teelolemise poeesia, sest see kirjeldab teel olemisest ja elamisest, olles väga eksistentsiaalne lausa religioosses mõõtmes.»

Pühaduse tajumiseks koguneme üheskoos laulma, tantsima ja pilli mängima ka Peeter Konovalovi mõtteis. «Tänases kiirelt vilkuvas ekraanimaailmas on just laulupidu üheks endasse vaatamise võimaluseks. Pühaduse tajumiseks. Ühine kogunemine ühise suure eesmärgi nimel jätab jälje, mis kannab edasi meie väärt traditsioone. Kohalolijad on puudutatud ühise pühaduse poolt, mis tekib laulukaare all või tantsumurul. Me kõik oleme korraga eemal argisest, saades kaasa midagi sellist, mis jääb meiega ja mida keegi ära võtta ei saa. Olin rõõmsalt üllatunud ja tänulik, kui sain teada, et laul Tõnu Kõrvitsa imelises seades jõuab noorte laulupeole. Tänu kõigile teile hakkab laul nüüdsest oma elu elama.»

Seda, kas «Legendaarne» lauldakse ajalukku, näitab vaid aeg, ent rõõmukuulutavad read «Sinna kaome, rinnas kuldne seeme, igavese päikse võrsuv and,» oleks ilus mõelda traditsiooniks, mille ühiselt tänavusuvisel noorte laulupeol kuldse seemnena külvame, nagu Talvik seda nende luuleridadega nii prohvetlikult tegi. Põhjamaistes kujundites kirja pandud «Legendaarne» ongi meie igavese päikese võrsuv and.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu «Püha on maa» toimub 30. juunist 2. juulini Tallinnas. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg ning XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman. Rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles