Laulupeo tegija ⟩ Rainer Koik – mees, kes viib heli ka lauluväljaku kõige kaugemasse nurka
/nginx/o/2023/06/12/15385769t1h9418.jpg)
Kui vanasti toimusid laulupeod ilma heli võimenduseta, siis tänapäeval on see iga suurema ürituse lahutamatu osa – nii ka sellel peol. Rääkisime noortepeo heli projektijuht Rainer Koikiga, kes avas meile helitehnika põnevat maailma.
Palun tutvustage ennast meie lugejatele!
Olen Rainer Koik ja töötan Eventechis helirežissööri ja projektijuhina. Ehkki helirežissöör olen olnud ligi kuus aastat, olen muusika ja helindamisega tegelenud tunduvalt kauem, pea 17 aastat.
XIII noorte laulu- ja tantsupeol on minu ülesandeks planeerida laulupeol kõik helitehnikaga seonduv. Lisaks vastutan ka tehnika ülespanemise ja mahavõtmise, meeskonna planeerimise eest ning ka proovide ajal jälgin, et kõik töötaks nii, nagu peab. Salamisi aga loodan, et peo ajal olen ma hoopiski külalise rollis. Kui kõik hästi läheb, on see võimalik!
Kuidas on tänavusel noortepeol helindamine korraldatud?
Suures plaanis on ka seekord nii nagu eelnevatel aastatel. Ainuke erinevus on see, et sel korral kasutame ühe tootja kõlareid, mida saame juhtida ühest punktist läbi ühe kindla süsteemi. Kuna heli peaks ideaalis kostuma ühtemoodi ükskõik, kus inimene ka ei seisaks, paigaldame üle terve platsi kõlarid. Lisaks on lauluväljaku platsil veel väiksemaid kõlareid, mis suuresti jäävad märkamatuks. Nende eesmärk on muuta heli ühtlasemaks – nimetame seda hajutatud helisüsteemiks. Samuti on tähtis roll kõlarite viitamisel, sest muidu tekiks kakofoonia ehk selline ebameeldiv topeltheli.
Kuidas tagatakse ohutus ja külaliste turvalisus?
Kasutame passiivkõlareid. See tähendab, et võimendi ei asu kõlari sees, vaid on eemal ja sealt läheb kõlarisse vaid üks signaalkaabel. See on palju ohutum. Enamikku kõlaritesse jookseb peale signaalikaabli veel ka toitekaabel, kus on 230 volti. Kui selliste kaablitega mängida, võib päris tõsiselt viga saada. Passiivkõlarite süsteem ei ole seega nii ohtlik, kuid siiski palun inimestel kaablitega mitte mängida. Me küll n-ö peidame ära kõik, mille saame, kuid siiski jääb platsile mõningaid maas jooksvaid kaableid.
Millised on helindamisega seotud väljakutsed?
Helindamise puhul ei saa me üle ega ümber füüsikast. Näiteks tuul mõjutab ja takistab suuresti heli levimist. On väga suur vahe, kas on tuulevaikne või mitte, sest tugeva tuule korral muutub ka helikvaliteet oluliselt – heli ei ole enam ühtlane. Kindlasti mõjutab ka vihm, mida ei saa samuti kontrollida. Suurimaks väljakutseks võib pidada aga seda, et heliproovides ilma pealtvaatajateta on heli liikumine täiesti teistsugune kui päris sündmusel. Ilma kuulajateta võib tunduda, et muusika on liiga vali, kui siis koos publikuga tundub heli jällegi liiga vaikne. See juhtub sellepärast, et inimesed on harjunud muljetama ka laulude ajal – kui 60 000 inimest korraga räägib, tekib päris suur müra. Kunagi ei olnud laulupeol üldse võimendust ja tollel ajal see nii toimiski. Inimesed istusid vaikselt, et ka kõige kaugemas nurgas olijad laule kuuleksid. Seepärast on meil ka inimene, kes platsi peal ringi käib ka kuulab, kas igal pool on heli ühtlane ja muusika hea kõlaga.
Kas helitehnika mõttes erineb noortepidu teistest suurtest lauluväljaku laulusündmustest?
Tegelikult ei erine noortepidu ei suurest üldlaulupeost ega näiteks rokk-kontsertidest. Pole ka selles mõttes vahet, kas pealtvaatajaid on 20 000 või 100 000. Kui plats, mida helindada, on sama suur, siis tehniliselt peab olema ikkagi võimendus samasugune. Helivõimendus käib selliste üritustega käsikäes ja naturaalset heli sellisel suurel väljakul paraku tagada ei saa.
XIII noorte laulu- ja tantsupidu «Püha on maa» toimub 30. juunist 2. juulini Tallinnas. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg ning XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman. Rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.