LAULUPEO TEGIJA ⟩ Neidudekoori dirigent Külli Kiivet: seda saan eestlasena oma kultuuri säilitamiseks teha

Türi kultuurikeskusesse kogunesid neidudekoorid, et ühiselt läbi harjutada suvel noorte laulupeol esitamisele tulev repertuaar. Pildil dirigent Külli Kiivet. Foto: Dmitri Kotjuh

XIII noorte laulupeol «Püha on maa» astub dirigendipulti 30 koorijuhti. Mõtteid oma kujunemisest koorijuhiks ja sellest, mis selle ametiga kaasas käib, jagas kahekordne aasta dirigent ja noorte laulupeo «Püha on maa» neidudekoori liigidirigent Külli Kiivet.

Minu lapsepõlves oli tavaline, et kui saabus laulu- ja tantsupeo aeg, polnud meil kedagi kodus. Ema tantsis rahvatantsu, isa mängis puhkpilliorkestris ja mu õde oli laulupeol isegi kahes rollis – tantsis ja oli ka trummitüdruk orkestris. Võib öelda, et meie pere oli laulu- ja tantsupeost läbi imbunud. Minu armastus oli laulmine ja seda läksin hiljem Otsa kooli ka õppima. Paraku selgus, et ilusast häälest jääb väheks, ooperisolisti karjääriks vajalikku närvikava mulle kaasa antud polnud. Nii et edasi Eesti Muusikaakadeemiasse läksin õppima juba koolimuusikat ja seal puutusingi esimest korda kokku oma tulevase tööga.

Mu esimene dirigeerimise õpetaja oli Ants Sööt, minu väga suur eeskuju ja tugi. Tema ütles mulle kohe esimeses tunnis, et see tüdruk oskab dirigeerida! Tegelikult joonistasime seal õhku J-tähtesid ja ma dirigeerisin reaalselt elus esimest korda. Aga õpetaja sõnad panid nagu midagi liikuma. Seega oma kogemuse põhjal võiks öelda, et elu juhib sind oma teel nagunii määratud kohta, olgu need käänud nii uljad kui tahes. Minu teekond dirigendiks on lihtsalt ajaga kujunenud ja iga kogemus on mind õpetanud.

Kindlasti tuleb dirigendi arengule kasuks uudishimu oma valdkonna vastu ja julgus võtta väljakutseid. Just seetõttu olen töötanud paljude kooriliikidega, et õppida tundma erinevates vanustes ja erinevate muusikaliste oskustega inimeste häält. Mind on väga palju õpetanud elu, reaalne kogemus, konkursid, erinevad projektid, erinevate inimestega kohtumised. Vahel õpetab meid ka mõni viga või valesti arvestatud otsus – aga vigadest tulebki õppida. Ma olen töötanud kõigis vanustes lauljatega ja seda elukogemust jagan ma edasi õpetaja ja mentorina.

Algaja dirigendina mõtlesin võib-olla rohkem sellele, kuidas ma tehniliselt koori ees dirigeerin ja ma ei aidanud sellega alati koori. Praegu teen liigutusi selle järgi, mis aitaksid lauljaid. Nüüd tuleb see juba loomulikult, sest oleme ajaga koos muusika sees kasvanud ja koor saab aru, mida ma saada tahan, vahel piisab ainult pilgust.

Mulle meeldib muu töö mitmekesisus. Ma olen dirigent ja hääleseadja. Seega kõik, mis on seotud häälega, kõlaga, koos laulmisega on minu jaoks teema, millega armastan tegeleda nii õpetajana hääleseadetunnis, dirigendina kooriproovis ja mentorina loengut pidades. Koorijuht ei tööta ainult kooriproovis, tema aju on töös 24h. Aga ma teen seda ikkagi, isegi vaatamata mõnedele raskustele, sest see meeldib mulle ja ma naudin protsessi. Minu kohusetunne on tappev nagu ütles mulle ükskord üks arst ja ma tunnen missiooni hoida meie kooriliikumist elus. See on see, mida mina saan eestlasena oma kultuuri säilitamiseks teha.

Väljapoole paistab meie töö kindlasti teistsugune. Need hetked, kus saame seista laulupeokoori ees – siis oleme rahva jaoks lausa kangelased! Dirigendid ise aga teavad, et kohe pärast pidu algab kõik uuesti ja algusest. Loorberitele puhkama jääda ei saa. Su kooril on uus koosseis, alustad uute laulude õpetamist ja ükski laulja ei laula kohe paremini ainult seetõttu, et dirigent on laulupeol juba juhatanud – kõik see on töö, töö, töö. Noore dirigendi jaoks on aga kindlasti laulupidu motivaatoriks. Ma julgen arvata, et kõik esimese kursuse tudengid kujutavad ette ennast laulupeo ühendkooride puldis. Ja siht peabki olema kõrge.

Ma ei tea, kas koorijuhi töö on populaarne, aga ta on ta inimeste silmis siiski hinnatud, sest ilma koorimuusikata ei kujutaks me ette ühtegi aktust ega suursündmust. Laulupidu on ju kõigi eestlaste jaoks eriline üritus, mis ei saaks toimuda ilma koorijuhtideta. Kindlasti aga valitseb meil teatud piirkondades koorijuhtide põud ja see on suur probleem.

Milliseid omadusi nõuab koorijuhi töö? Koorijuhil peab olema tugev kohusetunne ja hea planeerimisoskus. Musikaalsus, et teisi inspireerida. Julgus katsetada ja teha midagi ka teistmoodi kui on õpetatud, julgus ajada oma asja. Koorijuht peab olema empaatiline ja inimlik, aga olema samas ikkagi juht ja võtma vastu otsuseid.

Soovitan koorijuhiks õppida noorel inimesel, kes on tundnud lauljana seda erilist puudutust laulupeol – see vägev tunne, mis valdab meid näiteks Lüdigi «Koidu» või Ernesaksa «Mu isamaa on minu arm» laulmisel. Kui on soov töötada inimestega ja teha ilusat tööd muusika sees.

Peagi algava noorte laulupeo eel soovin, et me kõik tunneksime rõõmu sellest, et pärast õppimisprotsessi on kätte jõudnud pidupäev, kus kõige tähtsam on koos tegutsemine. Laulupidu on suur mammut, aga seal on igal liigil oma väga oluline koht. Kui poleks mudilasi, poleks varsti ka täiskasvanute koore. Kui poleks kõiki neid õpetajaid üle Eesti, kes oma kooridele ühendkoori laulud selgeks õpetavad, siis poleks ka suurt laulupeo tunnet. Meil kõigil on laulupeo liikumises oma tähtis koht!

XIII noorte laulu- ja tantsupidu «Püha on maa» toimub 30. juunist 2. juulini Tallinnas. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg ning XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman. Rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.