VIDEO ⟩ Lauluväljaku direktor: 100 000 külastaja piir võib vähenema hakata, kui me lauluväljaku arendamisega edasi ei lähe

Lauluväljaku direktor Urmo Saareoja tõdes noorte laulupeo ajal, et nad loodavad järgmistel aastatel territooriumi laiendamisega edasi minna: linn on hakanud neile peale pressima ja teisalt pole lauluväljak kummist

Saareoja sõnul on tuleviku vaatepunktist põhiküsimus, kas lavale võiks edaspidi veelgi rohkem lauljaid mahtuda. «Täna oleme katsetanud piire: 2019. aastal 33 000 lauljat. See on väga uhke. Mina arvan küll, et inimesi, kes tahaksid laulupeol laulda, on veel rohkem.»

Kuigi laulupidude-vahelisel ajal võib tekkida küsimus, miks lauluväljakut vaja on, siis laulupeo ajal ei saa Saareoja sõnul mitte ühelgi eestlasel kahtlustki kerkida, kellele ja miks seda teeme. «See on meie pühaüritus, mille nimel me pingutame. Ma arvan küll, et laulupidu on täpselt see pidu, kus iga inimene, kes sellega seotud on - mitte ainult lauljad ja külastajad, vaid ka need, kes korraldavad - on päris närvis. Aga see ei ole halb närv, vaid tahe ja soov pakkuda kõikidele meile seda ühte ja head pidu üle nende aastate.»

Saareoja märkis, et ettevalmistus laulupeoks on pikk. «Ja ettevalmistus peab hakkama kohe peale laulupidu. Teeme omad järeldused. Tuleb rääkida ka asjadest, mis ei läinud nii hästi, aga see ongi selleks, et järgmine pidu saaks üha parem. Kohe peale pidu ongi kokkuvõtete aeg ja siis hakata infrat ja taristut ehitama järgmiseks peoks,» rääkis Saareoja ning lisas, et tööd on aastate jooksul olnud väga palju alates asfaldi parandamisest, valgustite uuendamisest kuni hoonete renoveerimiseni.

Saareoja tõdes, et kui soovida laulupidu korraldada kaasaegselt, siis täna tuleb tunnistada, et linn on «pressinud meile natuke peale». Ta selgitas: «Linn meie ümber on kasvanud ja arenenud, mis on tervitatav. Aga teistpidi pole lauluväljak kummist. Ehk meie kõige suuremaks väljakutseks on uus alaareng. Me saime alles hiljuti valmis ideekonkursi. Ma loodan, et kõik Eestimaa inimesed on tutvunud võidutööga. Väga uhke ja võimas töö «Kiigele», mis avab lauluväljaku rohkem merele, toob linnamotiivi juurde ja on kaasaegne linnaruumi üks osa.»

Väike tõrv meepotis on, kuidas uue ala arendusega lahendada ära osalejate toitlustus. «Täna toimub see meie kõrval asuval kinnistul - Näituste kinnistul. See on väljakutse, mis nõuab ragistamist ja peab leidma lahenduse,» lausus Saareoja. Ta loodab, et rohkem kõrghooneid lauluväljaku ümbrusesse ei tule ja nad saaksid ala laiendada.

Maagilist 100 000 müüdud pileti piiri ei oldud pärastlõunase seisuga veel ületatud. «Tõsi, eks siin on erinevaid küsimusi, kui palju me ikkagi mahutame. Tegelikult see piir ongi umbes 100 000 inimest, aga ma arvan, et see võib ajas väheneda, kui me ala arenguga edasi ei lähe. Ka lauluväljak ise pargina saab vanemaks. Puud lähevad suuremaks, taristut ja infrat on rohkem vaja selleks, et inimesi tänapäevalikumalt ära toitlustada ja kõik olmetingimused ära katta. See on tulevikuks paras väljakutse, kuidas teha nii, et ükski inimene laulupeo ajal väravate taha ei jääks.»