INTERVJUU ⟩ Lauluväljaku juhataja: linn on hakanud meile peale pressima

Tallinna lauluväljak vaatega mere pool Foto: Juris Pavlovs / Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA

Selleks et ka edaspidi saaksid kõik soovijad osa laulupeo traditsioonist, on vaja hakata mõtlema ja tegutsema, kuidas liita lauluväljaku koosseisu selle ümber asuvaid üksikuid vabu krunte, mis on niigi püsinud pikalt pealepressivate kinnisvaraarendajate huviorbiidis, ütleb Tallinna lauluväljaku juhataja Urmo Saareoja.

​Kas kõik, kes äsjasele laulupeole tulla tahtsid, mahtusid lauluväljakule ära?

Sel peol seda ei juhtunud nagu 2019. aastal, mil piletite müük tuli seisata, sest nii politsei kui päästeamet tõdesid, et väljak on täis. Küll oli nüüdsel peol hetki, kui läksid umbe nn käiguteed ehk evakuatsiooniteed. Kõige suurema paduvihma ajal oli näha, et inimesed hakkasid otsima väljapääse. See hetk oli üpriski närviline, kui paljud tahtsid väga kiiresti platsilt eemale pääseda. Tegemist on järjekordse näitega sellest, kui hädasti on lauluväljaku alal vaja võtta kasutusele uued ja kaasaegsed lahendused.

Mis need lahendused oleksid?

Et lauluväljak saaks tulevikus üheks tervikuks, linnaruumi osaks. Me oleme küll omaette kinnistu keset linna, aga oleme ka linna osa. Peame avama ennast rohkem merele ja Kadrioru pargile, et saaksid tekkida loogilised liikumisteed. Praegu on peaala hästi konkreetne, ära piiritletud. Hiljuti lõppenud peaala ideekonkursi võidutöö «Kiigele» toob juurde just avarust, et inimestel oleks rohkem jalutamisruumi, et rahva kogunemis- ja hajutamisteid oleks rohkem ning need oleksid paremini läbi mõeldud. Äsjasel peol oli näha, et inimesed eelistavad murul mitte käia – mis võis muidugi olla tingitud ka vesistest oludest – ja kasutavad käiguteid, mis võivad tunduda kitsad. Juurde tuleb ka rekreatsioonialasid, võimalusi ürituste ajal puhkamiseks, uueneb toitlustusala, paraneb tualettide olukord.