Kilde noorte laulu- ja tantsupeost

Copy
Möödunud nädalavahetusel peetud XIII noorte laulu- ja tantsupeo üldjuht Pärt Uusberg pühapäeval, 2. juulil Tallinna lauluväljakul.
Möödunud nädalavahetusel peetud XIII noorte laulu- ja tantsupeo üldjuht Pärt Uusberg pühapäeval, 2. juulil Tallinna lauluväljakul. Foto: Tairo Lutter

Briti suursaadik eesti keeles rääkides: tänane on uskumatu

Briti suursaadik Eestis Ross Allen sõnas lauluväljakul, et tema jaoks on laulupidu väga muljet avaldav ning ta loodab, et laulab laulukaare all peagi ka ise.

«Täna on minu esimene kord siin Tallinnas suurel laulupeol ja see on väga vapustav kogemus. Ilm on natukene nagu briti ilm, aga pole viga,» muigas Allen, kes on enda sõnul varem laulnud öölaulupeol ning kahel korral ka Järvamaa laulupeol: üks kord Koerus ja teine kord Paides.

Allen tõi välja, et tema laulupeo lemmiklauludeks on klassika: «Koit» ja «Elu on voolamine».

«See on nii muljet avaldav. Ma olin eile tantsupeol ja see oli väga-väga hea. Täna hommikul vaatasin koos perega rongkäiku ja see oli ka väga hea. Aga tänane on uskumatu, nii palju inimesi. Ma armastan eesti kultuuri, laulmist, seega täna on väga eriline päev mulle,» sõnas suursaadik.

Võrreldes laulupidu briti kultuuriga, kasvõi näiteks jalgpalliga, kus samuti rahvas üheskoos laulab, sõnas Allen, et ta arvab, et lauluväljakul on rohkem inimesi kui Wembley staadionil. «Aga see on nagu jalgpallitribüün,» ütles Allen, viidates laulukaarele. «Loodetavasti üks päev ma istun seal ja laulan koos Kalamaja segakooriga.»

Hirvo Surva.

 
Hirvo Surva.  Foto: Eero Vabamägi

Sünnipäevalaps Hirvo Surva: laulupidu on meie kultuuri vundament ja vajab igakülgset tuge

Laulupidusid ei saa võtta iseenesestmõistetavalt ning seda traditsiooni tuleb võimalikult palju igal tasandil toetada, sõnas pühapäeval 60 aasta juubelit tähistanud sünnipäevalaps, dirigent Hirvo Surva.

Surva märkis Postimehele antud usutluses, et ei ole nii, et laulukoorid lihtsalt võetakse iga viie aasta tagant n-ö riiulilt välja ja pannakse pärast tagasi.

«See on protsess ja seda peab toetama, ükskõik, kelle võimuses see siis on,» rõhutas Surva. Tema sõnul on laulupidu eesti kultuuri vundament, kust kasvavad välja meie kultuuritipud. «Me peame neid toetama igatpidi, on see siis valitsus, omavalitsus või on see siis koolidirektor.»

Pärt Uusberg.

 
Pärt Uusberg.  Foto: Eero Vabamägi

Kunstiline juht Pärt Uusberg: laulupeo puslet on laotud mitu aastat, praegu on emotsioonid laes

Laulupeo kunstilise juhi Pärt Uusbergi sõnul on kõik laulud õnnestunud ning paanikasse pole ta kordagi sattunud.

«Emotsioonid on väga ülevad. On mõneti ebareaalne päev olnud, kui oled kolm ja pool aastat koos meeskonnaga pusletükikesi ladunud ja lõpuks see ongi käes,» rääkis Uusberg veidi enne laulupeo lõppu Postimehele.

«See energia, mis siin lastes ja noortes on, see ise on püha,» arvas ta.

Uusbergi sõnul olid laulupeo eelproovid väga tõhusad ja laulukaare all peaproovides õnnestusid laulud väga hästi. «Paanikat pole ühegi loo pärast olnud,» kinnitas kunstiline juht.

Laulupeol esinenud ukraina lapsed: meie lemmiklaul on «Sokk ja kummik»

Laulupeokontserdil esinenud sõjapõgenikest ukraina lapsed rääkisid Postimehele, millised laulud neile repertuaarist enim meeldivad ja millised mitte.

Postimehel õnnestus jutule saada kolme 2.–3. klassi ukraina tüdruku ja nende dirigendiga. Kuigi ukraina laste kooris on 20 last, sõitis kolm neist enne kontserti kodumaale ja ülejäänud olid paduvihma tõttu juba lauluväljakult lahkunud.

Tüdrukute sõnul on laulupeo repertuaarist enim meelt mööda «Sokk ja kummik» ja «Riidekapp», samas «Kodulaul» neile ei meeldi. Kõik kolm last kinnitasid, et eestikeelsete laulude selgeks õppimine oli lihtne. Selle kinnituseks esitasid nad reporterile ladusalt laulu «Me lähme rukist lõikama».

Dirigent lisas aga omalt poolt, et laulude õpetamise protsess polnud siiski lihtne ning kulus üks kuu, et lapsed need ära õpiksid.

Silver Sepp.

 
Silver Sepp.  Foto: Inna Grünfeldt

Muusik Silver Sepp: ma unistasin oma laulu ülesleidmisest ja nüüd on ta siin

Noorte laulupeo lõpulaulu «Mu rõõm on lõputu» autor ja solist Silver Sepp oli esituse eel parajalt närvis.

«Aga meid ühendab publikuga see, et meil kõigil on jalad väga märjad. Meil on salaühendus siin sees,» lausus Sepp. Ta märkis, et rohujuuretasandilt tulnuna on ta unistanud oma laulu ülesleidmisest ja et see jõuaks laulupeole. «Ma ise olen seda laulu 13 aastat laulnud. Kui ta siia jõuab, on see muidugi midagi suurt ja erilist.»

Sepal on justkui Hollywoodi staarina laulupeol kaasas oma kaamerameeskond. Sepp viitas, et 40-aastaseks saanuna võttis ta osalt ka täna (pühapäeval – toim) kõlava lauluga ühe perioodi kokku. Nüüd võtab ta ette uue perioodi: 50 aasta juubeliks plaanib ta anda välja muusikalise dokumentaali, millega nüüd ka algust on tehtud.

Dirigent Heli Jürgenson: laulupeo teeb eriliseks Pärt Uusbergi hingeline muusika

Paduvihmast hoolimata on laulupeol valitsenud erakordselt positiivne meeleolu, ütles dirigent Heli Jürgenson.

Jürgenson rääkis tugeva vihmavalingu ajal Postimehele antud intervjuus, et selle laulupeo teeb eriliseks Pärt Uusbergi hingeline muusika ja väga sügavalt läbi tunnetatud peo idee ja tekstid.

«On väga tore, et tänased noored oskavad seda väärtustada ja hinnata, ning minu meelest lasevad nad seda ka väga välja paista,» ütles Jürgenson.

Tagasi üles