TANTSUPIDU ⟩ Tantsupeo muusikajuht Andre Maaker paljastab laulude tagamaad

Tantsupeo muusikajuht Andre Maaker Foto: Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus

• • "Mari lugu" baseerub Laura Võigemasti ja Mari Jürjensi koostööl.
• • Elavad tantsulood illustrerivad eri meeleolusid ja emotsioone.

Räägime tantsupeo muusikajuhi Andre Maakeriga naisrühmade kahele tantsule – „Vürtsikas Mai” ja „Mari lugu” – muusika kujundamisest. Selles lõid kaasa Juhan Uppin, Mari Jürjens ja Laura Võigemast, tantsude autorid on Elo Unt ja Agne Kurrikoff-Herman.

„Erilisena jääb meelde tantsu „Vürtsikas Mai” muusika „Kergelt vürtsikas” salvestus ERR-i stuudios – see oli tõeline tantsulooja ja muusiku ühistöö – Elo tantsis ja Juhan mängis, ning just sellisena saavad seda tantsu tantsida kõik meie N1 rühmad,” meenutab tantsupeo muusikajuht Andre Maaker üht naisrühma tantsu muusikasalvestust.

Muusika loomine kulges naisrühma tantsudele üsna erinevalt. „Tants „Vürtsikas Mai” on loodud Juhan Uppini varem salvestatud lõõtsaloole „Kergelt vürtsikas“. Seevastu „Mari lugu” põhineb tantsupeo dramaturgi Laura Võigemasti kirjutatud tekstil, mille viisistas Mari Jürjens. Laulu pealkirjaks sai „Ootamise valss“,“ selgitab Maaker.

Naisrühmade tantsud taotlevad erinevaid meeleolusid. „Vürtsikas Mai” räägib loo sellest, kuidas tuleb hakata külalisi vastu võtma. „On vaja käised üles käärida, korraks sügavalt sisse hingata ning tegutsema hakata!” kirjeldab Maaker. See-eest „Mari lugu“ kannab endas ootuse meeleolu – kui viimased ettevalmistused on lõpusirgel, „kuskil veel midagi podiseb, siin-seal on vaja sättida, ja kohe-kohe on hoovi saabumas esimesed külalised.”

Originaalis pärineb muusikapala „Kergelt vürtsikas“ Juhan Uppini 2018. aasta albumilt „Pikk lugu”, kuid tantsupeo jaoks salvestati see uuesti. Tantsu autoril ja liigijuhil Elo Undil oli idee kujundada muusikapalast üha kiirenev tervik, mis toetab koreograafilist lugu. „See on suurepärane näide sellest, kuidas muusikapala võib tantsupeo protsessis muutuda,” kõneleb Maaker. Algselt reipal toonil kulgev lugu sai tantsuks muutudes endale hoopis kolm erinevat meeleolu. „Meie õnn, et Juhan selle ideega kaasa tuli ja oli valmis oma pala uuesti salvestama,“ rõõmustab Maaker.

„Mari lugu” sündis see-eest esmalt Laura Võigemasti tekstina, millele hiljem lisandus Mari Jürjensi meloodia. Just see laul inspireeris Agne Kurrikoff-Hermani looma tantsu. „Ühe tabava nüansi palus veel lisada lavastaja Elo Unt. Eks seda kõike saabki näha juba suvel Kalevi staadionil, kui meie „Maid” hakkavad suguvõsa kokkutuleku ettevalmistustega ühele poole saama ja esimesed külalised on kohe saabumas,“ ütleb Maaker muigega.

„Eks igal lool ole oma teekond peo kavva – mõni tuleb justkui otseteed lahtisest uksest ja potsatab oma kohale, teine vajab aga rohkem meelitamist ja julgustamist. Kolmas võib tulla aga järsku ja ootamatult ning neljas võibki jääda hoopiski tulemata!” selgitab ta.

Maaker rõhutab, et vaba loominguline koostöö tantsuloojate ja muusikute vahel on äärmiselt oluline. See võimaldab luua muusikasse ja tantsu nüansse ja karaktereid, mis toetavad kehalist väljendust.

„Olen sellest protsessist õppinud, et muusiku ja tantsija jaoks võivad hoopiski erinevad asjad ühes muusikapalas oluliste ja kõnekatena paista. Mis muusiku jaoks võib-olla tähtsusetu ja juhuslikku laadi heli, võib tantsija loomingus ning esituses muutuda oluliseks ja kõnekaks detailiks.” Muusikajuhi hinnangul on tantsijate jaoks oluliste nüansside märkamine ja võimendamine väga õpetlik ja silmaringi laiendav kogemus.