Rahvamuusikapidu ⟩ Rahvamuusikapeol teevad liigina debüüdi hiiu kandled, karmoškad ja mandoliinid

Rahvamuusikapidu "Päriselt" Vabaduse väljakul Foto: Eero Vabamägi

Tänavuse laulu- ja tantsupeo «Iseoma» rahvamuusikapeol astub lavale 88 kollektiivi ja 66 üksikmängijat. Kokku osaleb suvisel rahvamuusikapeol 778 muusikut. Erakordselt rikkalik koosseis peegeldab ühtaegu nii rahvamuusika elujõudu kui ka selle kasvavat tähendust tänapäeva muusikakultuuris.

Kõigile huvilistele avatud rahvamuusikapidu toimub 4. juulil kell 14 Vabaduse väljakul ning kulgeb pilliliikide kaupa. Traditsiooniliste torupillide, lõõtspillide, viiulite ja kannelde ja koondorkestri liigi kõrval kõlavad omaette liigina peol esmakordselt mandoliinid, karmoškad ja hiiu kandled. Neid pille iseloomustab suur populaarsus täiskasvanud harrastajate seas ning nende kaudu on paljud inimesed esimest korda pärimusmuusikaga tutvust teinud.

Pidu on ainulaadne, kuna toob kokku eriilmelised osalejad suurtest orkestritest üksikmängijateni – muusikakoolide õpilastest professionaalsete rahvamuusikuteni, noortest täiskasvanud harrastajateni. «Rahvamuusika võlu seisnebki selles, et kuigi meil on peo jaoks kokku lepitud kindlad raamid, saab igaüks lugudele lisada isikupärase mängustiili ja oma kõlavärvi. Nägime ettemängimistel väga loomingulisi ideid – näiteks kanneldel mängitud flöödisoolot või kuljuseid hobusega pulma sõitmisest rääkiva loo puhul,» jagab rahvamuusikapeo loominguline juht Helin Pihlap kogemusi proovisaalidest.

Pihlapi sõnul tõstab pidu esile Eesti pärimuse mitmekülgsuse ning inimesed, tänu kellele meie rahvamuusika elab. «Peo fookuses on pärimus oma rikkuses: saab laulda ja tantsida, esindatud on erinevad piirkonnad, ajastud ning kombed. Kuna pärimusmuusika on tihedalt seotud iga muusiku eripäraga, on rahvamuusikapeol eriti tore näha, kuidas pillimängijad ja koosseisud repertuaari iseomaks mängivad.»

Rahvamuusikapeol kõlavad lood, mille juured ulatuvad sügavale kohalikku pärimusse, seda nii ehedal pärimuslikul kujul kui tänapäevaste seadetena, lisaks kõlab ka uuemat ja vanemat autoriloomingut. Iga liigi repertuaaris on mõni lauluga lugu ja tantsulugu, samuti astub igas liigis üles solist või ansambel, kes on selle ala tõeline meister ja kogukonna eestvedaja. Hiiu kannelde liigis on solistiks ansambel Puuluup, torupillide liigis Lauri Õunapuu, kannelde puhul Aivar ja Martin Arak, mandoliine esindavad nelja Eesti mandoliiniorkestri juhid: Ilmar Kald, Jaanus Põlder, Joosep Sang, Joonas Tuuling ning karmoškade solistiks on Piret Aus. Lisaks koondorkestri solist Maimu Jõgeda, viiulite solist ansambel Ruhnu saare lood ja laulud ning lõõtsade solistid Martin Müller ja Asso Int.

Ühtlasi on tänavusel peol esmakordselt ühine ava- ja lõpunumber, kus astuvad üles kõik liigijuhid ja pillimängijad ning ka publikul on võimalus kogu peo ajal kaasa laulda ja tantsu lüüa. Nii sünnib rahvamuusikapeost tõeline ühine pidu. «Kindlasti leiab iga osaleja põnevat avastamist ja toredat äratundmist. Rahvamuusikapidu on koht, kus eri põlvkonnad musitseerivad koos, jagavad pärimust, õpivad üksteiselt ja loovad midagi, mis kõlab siin ja praegu, ent kannab edasi sajanditetaguseid juuri,» rõhutab Pihlap.