Eeva Talsi: laulupidu on kõige olulisem pidu

Eeva Talsi Foto: Mihkel Maripuu

Tuntud ja paljude poolt armastatud Curly Stringsi lood avanevad suvel sümfoonikute esituses uuele elule. Sel korral lõpetab laulupeol sümfooniaorkestrite esinemise põimik bändi loomingust nimega «Maailm heliseb üle ilma», mille seemne pani idanema liigijuht Riivo Jõgi juba 2023. aastal. Uurisime Eeva Talsilt milliste mõtete ja tunnetega ta suurele peole vastu läheb.

Põimikus kohtuvad kolm lugu: «Üle ilma», «Kättemaks» ja «Maailm heliseb» – kas sümfooniline töötlus toob neis esile midagi uut?

Minu meelest sobib sümfooniline lähenemine meie bändile väga hästi, sest ka meie bändil on kammerlik koosseis ja mängime keelpillidel, mida saab seada suuremale koosseisule ja see on minu meelest alati hea idee. Niimoodi tuleb juurde sügavus ja suurem kõlapilt, mida neljakesi mängides väljendada ja ei saa. Võib öelda, et tekib juurde teatav dramaatilisus. Esimene laul on «Üle ilma», mis on selline hõise ja sellel on suurejooneline kõla, mida sümfooniaorkester hästi esile toob. Sellele järgneb dramaatiline «Kättemaks» ja lõpp on jälle helge ja lummav. Usun, et see on mõnus kuulamine.

Kuidas muutub loo tähendus või kõla, kui see kõlab sümfooniaorkestri esituses?

Huvitav on see, et tegelikult on ju lauludel sõnad ja kes on bändi loominguga tuttav, teab neid. Kuid sümfooniaorkestri esituses kuuleme ainult meloodiaid, mis annab vabaduse mõelda sinna juurde oma lugu – see on omakord põnev! See saab kindlasti huvitav olema, et kuidas põimik ja lood tunduvad fännidele ja teistele inimestele ning kas kuulaja jaoks lugude tähendus muutub. Näiteks, et kas «Üle ilma» puhul nad mõtlevad ikkagi sõnadele. Minul läksid mõtted igaljuhul hoopis teistele radadele rändama.

2017. aastal olite bändiga samuti laulupeol

See pole tõesti esimene kord, kui meie looming laulupeo repertuaaris on. 2017. aastal «Mina jään» laulupeol tuli esitamisele «Maailm heliseb», millele kirjutas sõnad Aapo Ilves ja seade laulupeole tegi Tõnis Kõrvits. Muusika on minu loodud. Kogu ansambliga olime koos 8000 inimesega laval ja mängisime seda laulu koos – see läks veel kordusele ka. Oli selline tohutu energia ja väga väga võimas tunne. Ootan põnevusega selle aasta laulupidu.

Kas laulupidu ja selle traditsioon on jätkuvalt oluline?

Minu meelest on küll tähtis – seda näitas ka viimane pidu. Inimesed ei saanud isegi piletit minu meelest – kõik oli välja müüdud. See on ikkagi väga tähtis ja ühendab. Eelmist pidu vaatasime kogu perega telekast, sest meie perre oli just sündinud beebi. Isegi need inimesed, kes seal laululaval ei kohtu, saavad nii peost osa. Enamik Eesti inimesi vaatab pidu telekast ja laulab kaasa. Arvan, et see on kõige olulisem pidu Eestis ja muutub ajas aina tähtsamaks ning ei kao kuhugi.

 

Mida tähendab sinu jaoks suvise peo pealkiri «Iseoma»?

Kui ma seda lugesin, siis esimene asi, mille peale mõtlesin, on mu pere. Minu abikaasa, minu kaks väikest last. See on kuidagi see meie iseoma, see väike maailm, mille oleme loonud. Me elame oma pisikeses riigis, räägime oma keeles, meil on omad traditsioonid, omad laulud ja omad tantsud ja oleme väike pisike terake selles suures meres, elumeres. Need on meie omad väärtused ja meie pere kõige olulisem olemine teistega ühtses väärtusruumis, keeleruumis, looduses. Kõiges, mis puudutab Eestit. See meie iseoma.

Mida sa soovid, et kuulajad tunneksid, kui nad «Maailm heliseb üle ilma» esitust kuulevad?

Ma tahaks, et nad tunneksid seda helgust, mis selles põimikus on – elujaatus ja soojus, mida me oma bändiga oleme soovinud inimestele edasi anda. Et ka kõige keerulisematest hetkedest saab välja tulla suhtumisega, et kõik saab korda. Elu läheb edasi, tulevad uued võimalused ja kogemused. Tahakski, et inimesed tunneksid sellist positiivset tunnet ja rõõmu meie muusikast!