/nginx/o/2023/05/17/15327480t1hf7dc.jpg)
/nginx/o/2024/11/04/16466320t1h171e.jpg)
Kindlasti mõlgutavad juba nii tantsijad kui pealtvaatajad mõtteid, mida küll tantsupeol näha saab. Pealavastaja ja tema assistendi sõnul täidab «Iseoma» tantsupidu pealtvaatajate erinevaid ootusi, tuues publiku ette eriilmelised tantsud, imeilusad joonised, kaunid emotsioonid ning loo suguseltsi keskpõrandal kokku saamisest.
«Seekordne tantsupidu on sündinud üle-eestilise koostööna,» ütles tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann. Liigijuhid on oma piirkonnale omaseid tantsusamme, tavasid ja kombeid arvesse võttes loonud nii-öelda minilavastused, mis kokku moodustavad terviku. «Iga liik on tõesti sel korral väga iseoma nägu ja toob peole omakandi emotsioonid, lusti ja vürtsi,» lisas Reimann.
Mida saavad pealvaatajad tantsupeol kogeda ja väljakul näha?
«XXI tantsupeol näeme eriilmelisi tantse, silmailu pakkuvaid jooniseid, erinevaid emotsioone, rahvarõiva ilu ning võimlejaid nende efektsetes kostüümides,» rääkis Reimanni assistent Liina Eero. Ta lisas, et kindlasti on huvitav jälgida lavastusi, kus tantsivad koos erinevas vanuses tantsijad.
«Tean, et publik ootab tantsupeolt suuri jooniseid ja vahvat mustritemängu,» rääkis Eero, lisades, et „Iseoma” tantsupidu ka kõik need ootused täidab. Kunstiline meeskond on armastuse ja hoolega tööd teinud ning iga lavastaja loonud just oma piirkonnale iseloomulikud jooniseid. Näha saab pärimuslikke mustreid, lilleõisi, merelaineid, suurt munamäge ning palju muud põnevat.
Lisaks on esmakordselt tantsupeo lavastuses kasutusel ette salvestatud videoklipid, mida aitas luua ja kokku panna video-assistent Keiti Väliste. «Videoklippides teevad kaasa meie oma rahvatantsijad erinevatest Eestimaa tantsurühmadest, samuti toimusid võtted just igale piirkonnale iseloomulikus või olulise tähendusega kohas,» kirjeldas Reimann. Videoid toetavad vahetekstid, mille pani kokku ja luges sisse assistent-dramaturg Laura Võigemast.
Milline lugu platsil ellu ärkab?
Reimanni sõnul algab tantsupidu «peremärgiga» ehk peo logoga, mis viib võimlejate loodud lillepõllu kaudu kodutalu õuele. Seal valmistuvad ühispeoks Keskpõranda liigi tantsijad, kes kutsuvad kokku kogu suguvõsa. Samuti astub platsile ettevalmistusi tegema noor perenaine Mai, keda kehastab liik naisrühmad 1.
Järgnevalt näeme, kuidas piirkonniti kokkutulekuks valmistutakse ja teele asutakse. «Iga piirkond kujutab ühte paljudest isiksustest meie kõigi suguvõsades,» sõnas Reimann. «Naisrühmad 2 ehk Miia ülesanne on kujutada meie oma Eesti naist. Tema roll on inspireeritud targast ja elukogenud naisest, kes on karastunud meresoolast ja rannatuulest ning kes teab, et kõigel on alati nii põhjus kui lahendus ja kokkutulekule tuleb alati minna, kasvõi koos sõbrannaga,» tõi Reimann näiteks.
Teekonda ilmestavad valiksegarühmad, kes kannavad tundeid ja emotsioone, mis erinevaid pidulisi saadavad. «Nad väljendavad peamiselt piduliste rõõmu ja ootusärevust, kuid samas ka neid, kelle tald tõrgub erinevatel põhjustel kokkutulekule minemast,» tõi Reimann näiteks. Võimlejate roll on kujutada Eestimaa ilu, luues väljakule kauneid looduspilte. «Tuule abil viivad nad meie mõtted vargsi ka esiemadele-isadele,» kirjeldas Reimann. Lõpuks jõuavad kõik külalised keskpõrandale, et koos laulda ja tantsida sellest, kui imeline on Eestimaal elada. «Ise oma enda juurtega, taevaga ja tuultega, järvede ja voortega, ikka hingelt noortega – need on read, mis tasub endale meelde jätta, sest tantsijad sel korral ka laulavad ja soovivad väga, et ka pealtvaatajad nende lauluga ühineksid,» sõnas Reimann.