/nginx/o/2023/05/17/15327480t1hf7dc.jpg)
/nginx/o/2024/01/18/15838111t1hb393.jpg)
«Iseoma» tantsupeol tantsivad lapsed nelja piirkonnaliigi laste- ning pererühmades. Lisaks on neil oma ühistants, mis kannab tantsupeo loos olulist rolli. Lapsed toovad peole energiat ja mänguhimulisust ning tunnevad huvi oma juurte ja suguvõsa osas.
XXI tantsupeol osalevad lasterühmad Lääneranniku, Kagukandi ja Keskpõranda lavastustes. Samuti tantsivad lapsed Kagukandi ja Üleilma pererühmades. «Lisaks sellele on peo kavas veel üks lastetants, mida esitavad lasterühmad ühiselt. Hellitavalt kutsume seda kooslust lasterühmade koondliigiks,» kirjeldas tantsupeo pealavastaja assistent ning lasterühmade koondtantsu lavastaja Liina Eero. Kokku tantsib väljakul ühiselt 48 lasterühma.
Milline on lasterühmade roll «Iseoma» tantsupeol?
«Lapsed tantsivad meie kõrval ja naeravad meie keskel – nad on suguvõsa elav lüli, meie olevik ja tulevik,» sõnas Eero. Lääneranniku lavastuses toimetavad näiteks lapsed koos emadega «Lambapesu mängus» ning asuvad perekeskis üle mere sugulaste poole teele. Keskpõranda lapsed aitavad põnevusega ema-isal viimaseid ettevalmistusi teha ning ootavad, millal oma uute ja vanade sõpradega jälle kohtuda saavad. «Pererühmad on aga südamlikud ja armsad kooslused, kus võib ka päriselt näha koos tantsivaid peresid,» lisas Eero.
Lasterühmade ühistants kujutab laste energiat, mänguhimulisust ja huvi oma juurte ning suguvõsa vastu
Lasterühmad tantsivad ühiselt tantsupeo pealavastaja Helena Mariana Reimanni tantsu «Hõissassa!». «Mulle kui lavastajale on tants südamelähedane, sest olen ise lapsena selle tantsu sünni juures olnud ja seda koos oma sõpradega tantsinud,» sõnas Eero.
Tants asetseb lavastuses kohal, kus suguvõsa kokkutulekule on jõudnud esimesed külalised. «Senikaua, kui täiskasvanud veel kogunevad, on lapsed juba endale tegevust leidnud ja ühiselt mängima asunud. Täpselt nii nagu laulusõnadki ütlevad: Hõissassa ja hõissassa! Läki laande lauluga! Läki laande lauluga, männikusse mängima!,» kirjeldas Eero.
«Lapsed on küll energilised ja mänguhimulised, kuid samal ajal tunnevad nad siiski huvi oma juurte ja suguvõsa vastu,» lisas lavastaja. Eero sõnul on lastel põnev täiskasvanute meenutusi ja lõbusaid lugusid kuulata, vaadata vanu pildialbumeid ja tutvuda oma pere looga. „Selle sümboliks moodustavad lapsed koos täiskasvanutega tantsuplatsile ühise sugupuu koos oma sügavate juurte, tugeva tüvi, harulise võra ning noorte, pungadest just puhkenud lehtedega,» sõnas ta.