LAULUPIDU ⟩ Rasmus Puuri seade toob Siberi eestlaste pärimuse laulupeole

Anu Korb (vasakul) ja Emilia (Miilja) Naarits viimase koduõuel. Foto: Anu Korb

Laulupeol kõlav Rasmus Puuri seade «Oh, oleks minu olemine» toob kuulajateni killukese Siberi eestlaste pärimust – maailma, kus Eesti laulutraditsioon põimus vene mõjudega ning püsis elujõulisena ka kaugel kodumaast. Teosel põhinev laul pärineb Omski oblastist Rõžkovo külast, kus selle esitas 1999. aastal Emilia Naarits – elurõõmust kantud naine, kes laulis ja tantsis trotsides elu katsumusi.

Rasmus Puuri seade «Oh, oleks minu olemine» esindab laulupeol Siberi eestlaste pärimust. Teos on loodud 1991. aastal ning selle aluseks on laul, mis salvestati 1999. aastal Omski oblastis asuvas Rõžkovo külas elanud Emilia Naaritsalt. Selles laulus järgneb regivärsilisele algusele «Oh, oleks minu olemine» lõbus saksa keelt jäljendav osa. Harilikult algab sõnadega «Oleks minu olemine…» laulutüüp «Kättemaks sakstele», kus talupoeg räägib oma unistusest rakendada saksad ehk mõisahärrad härgadena adra ette. Originaalsalvestus asub Eesti Rahvaluule Arhiivis. Samuti on salvestus avaldatud Anu Korbi koostatud väljaandes «Siberi eestlaste laulud».

Anu Korb tutvustas esitajat plaadil nii: «Emilia Naarits (neiuna Kodasma, 1916–2008) ei olnud veel õieti neiukski sirgunud, kui tüdrukud teda endi hulka laulu alustama kutsusid. Kui poisid pilliga olid kohale meelitatud, saadetud lapseohtu Miilja minema. Suureks sirgununa käinud ta pea kõigil külapidudel, pidamata ema keeldu millekski. Laulmine ja tantsimine oli veres ja aitas eluraskustest üle saada. Laval esinemine andis võrreldamatu emotsionaalse laengu, nii et Miilja sõitis veel 88-aastasena vene küladesse ringreisile, taludes ööbimist bussis ja rappumist raskesti läbitavail külateil.»

Siberis elasid Eestlased teadaolevalt juba 18. sajandil. Esimesed neist saadeti Eestist välja karistusena, kuid 19. ja 20. sajandil rännati sinna maa ja parema elu otsinguil. Folklorist Anu Korb korraldas alates 1991. aastast Siberi Eesti külades Eesti Rahvaluule Arhiivi välitöid. Olgugi, et aja jooksul sulas eesti keel Siberis vene keelega kokku, sai 1990. aastatel Siberi Eesti külades veel vabalt emakeeles suhelda ja rahvapärimust koguda. Seal säilis omajagu Eestis unustatud laule ja lugusid, kuid teisalt lisandusid nendele ka vene mõjud.