/nginx/o/2023/05/17/15327480t1hf7dc.jpg)
/nginx/o/2025/06/16/16927242t1h69d0.jpg)
Pühapäeva hommikul süüdati Tartus Raadil XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo tuli koos esimeste päikesekiirtega. Peotulest süüdatud küünaldega avaldati austust Raadi kalmistul puhkavatele kultuuriloo suurkujudele ning seejärel siirduti I laulupeo toimumispaika, kus peotule võtsid enda hoida tule tulemise teekonda alustavad Tartu ja Tartumaa kuraatorid Ave Rosenberg ja Kätlin Tatar.
Kell 9.30 algas tule tulemise ligi 2500 kilomeetri pikkune teekond Tartumaal Kõrveküla kooliõuelt pikalauapeo hommikusimmaniga. Tartumaa oli korraldanud oma tule tulemise päeva selliselt, et tuli jõudis Tartumaa seitsmesse valda. Kõikjal tervitati tuld sõnadega: «See tuli liigub oma teekonnal täna mööda Tartu maakoda — liigub käest kätte, külast külla.» Üle kogu Tartumaa mängiti sama laulumängu — Tartumaa laulumängu «Silevalerilla», mille on Tartu-Maarja kihelkonnast kogunud ja talletanud meie rahvapärimuse hoidja Ingrid Rüütel.
Tema siin tõrvikus ei ole pelgalt tuli, vaid elav sümbol — märk sellest, et me oleme osa millestki suuremast, sügavalt eestlaslikust: oma rahva suure suguvõsa kokkutulekust.
Ja nii ka tõepoolest oli. Tuld kanti edasi nii hobukaariku, vanaaegse lahtise maastikuauto, traktori, jalgratta ning isegi paadiga mööda Emajõge. Ning igas vallas mängisid kohalikud laulu- ja tantsupeolised üheskoos sedasama «Silevalerilla» mängu. Tuld kandsid vallast-valda edasi tunnustatud kultuuritegelased, tublid põllumehed ja loomulikult kõik tuld tervitama tulnud Tartumaa inimesed. Suurim simman peeti Elvas, kust peotuli ka tuttu saadeti.