/nginx/o/2016/02/26/5098707t1h3f66.jpg)
/nginx/o/2025/06/16/16928914t1h57fd.jpg)
Laulu-ja tantsupeo «Iseoma» tuli alustas üleeile 18 päeva kestvat rändu mööda Eestimaad, et jõuda maakondi läbides 2. juuliks Tallinna. Tule teekond ühendab Eestimaad ja viib peotunde igasse paika.
Pühapäeva päikesetõusul võttis laulupeo hällis Tartus Eesti Rahva Muuseumi õuel pirrust laternasse tule ja süütas tõrviku Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Margus Toomla. Tule andis ta hoida kolmele kunstilisele juhile: laulupeo kunstilisele juhile Heli Jürgensonile, tantsupeo pealavastajale Helena-Mariana Reimannile ja rahvamuusikapeo loomingulisele juhile Helin Pihlapile. Seejärel lookles tuli tervitama tulnud inimmeres käest kätte.
«Tuletulemine on laulu- ja tantsupeo sümboolne algus, mis seob ja ühendab tervet Eestimaad. Tuli oma legendaarses tõrvikus toob peotunde igaühele hästi lähedale,» ütles Toomla.
Niimoodi sai alguse tule 18 päeva kestev teekond läbi Eesti maakondade. Linnulennul 2500 kilomeetrit, tehes Eestile niimoodi natuke vähem kui kaks täistiiru peale.
Laulu- ja tantsupeo tuli on igal pool oodatud. «Tule teekond nõuab kavandamist, aga sünnib alati kohapeal. Tuli liigub Tartust Tallinna kaks korda kümne aasta jooksul ja see teekond on iga kord uus,» tähendas laulu- ja tantsupeo sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum.
Maakondades peatub tuli paikades, mis on kohaliku kultuuri ja identiteedi kantsiks. Tule liikumine on igas paigas isemoodi ja oma nägu.
Võrumaal pööratakse tähelepanu sealsele keelele, Tartu seitsmes vallas oli läbiv ühise paelana sealtkandi mängulaul «Sille valle rilla». Juurtele keskenduva laulupeo tõrvik käis suguvõsa pidusid – inimesi – mööda. Alatskivilt võttis tule ja viis Luunjasse viie tantsurühma juht Artur Aunap, sest Peipsi-äärne vald otsustas austava ülesande usaldada just temale, noorele mehele. «Sellel on minu jaoks märgiline tähendus. Vastutus oli suur. Süda puperdas,» tunnistas alustav tantsujuht, kes viib tantsupeole esimese täiskasvanute rühma.
:format(webp)/nginx/o/2025/06/16/16928915t1hb561.jpg)
Aunap andis tule üle kohalikule põlisele põllumehele ja kultuuri patroonile Aare Leidikule. Kohalikul maa soolal pole mahti laulu- ja tantsupeole kohale minna, sest siis on kibekiire aeg viljalõikuse ettevalmistuseks, ja nii on suurele peole kaasaelamise oluline osa tema jaoks just tõrvik. «Väga pidulik hetk. Orkester mängis,» meenutas Leidik üleeilset päeva. «Meil on vedanud, suur õnn on vabalt laulda ja tantsida. Mul on uhke tunne olla eestlane,» rõhutas ta.
Tõrviku käest kätte andmist nimetas teekonna olulisimaks osaks ka peo teabejuht. «Paljud inimesed saavad seda hoida ja sellest erilise laengu, mis jääb nendega terveks eluks,» ütles Weidebaum. Tema sõnul on laulupeo vaim tuld saatnud igal pool: «On väärikust, pidulikkust ja ootusärevust. Lust ja rõõm käib tule tulemisega kaasa.»
Maakondades toimub tule üleandmine hommikul kell 10. «Iga maakond on välja mõelnud salakohakese, kuhu tuli ööseks puhkama viiakse, et see hommikul edasi anda,» märkis Weidebaum. Nii veetis laulupeo tuli Tartus öö Eesti Rahva Muuseumis, pealinnas on aga selle asukohaks valitud muusika- ja balletikool.
Laulupeo tuli jõuab igaüheni, sest kõik, kel soov tulest säde võtta, on teretulnud seda tegema. «Küünlas, tõrvikus või laternas saab seda ühes võtta ja viia lähedaste kalmule või süüdata hoopiski jaanilõke. See kuulub selle tule tulemise juurde,» tähendas teabejuht.
:format(webp)/nginx/o/2025/06/16/16928916t1hd827.jpg)
Laulu-ja tantsupeo veebilehel on tule liikumine päevade kaupa ära toodud ja nii leiab iga soovija paiga, kust endale tulesilm ühes võtta.
Laulupeotuli tegi esimese piduliku teekonna Tartust Tallinna läbi 1969. aastal, mil esimesest laulupeost möödus sada aastat. 1990. aastast alates on pidulik tuletulemine saanud osaks üldlaulu- ja tantsupidude traditsioonist. Aluse pani sellele Eesti Meestelaulu Selts, sel aastal korraldab seda Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koostöös kohalike omavalitsuste ning välieestlaste algatatud ESTO ehk ülemaailmsete eesti kultuuripäevade korraldustoimkonnaga.
XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu «Iseoma» toimub 3.–6. juulini Tallinnas. Laulu- ja tantsupeol tuleb lavale ja tantsumurule üle 41 000 laulja, orkestrandi, tantsija ja rahvamuusiku ligi 1900 kollektiivist.