:format(webp)/nginx/o/2023/06/28/15420041t1heb9c.jpg)
/nginx/o/2025/06/18/16934523t1hb345.jpg)
Ookeani tagant, Ameerika Ühendriikide läänerannikult saabub peagi Tallinna Californias tegutsev Piedmonti lastekoor, kelle jaoks on tegemist juba viienda esinemisega üldlaulupeol.
Koori juhendaja Eric Tuan meenutas, et nende koor kohtus Eesti Televisiooni (ETV) tütarlastekooriga 2004. aastal Londonis lennujaamas. «Nad laulsid koos, sõbrunesid, ja Aarne Saluveeri soovitusel kandideerisimegi laulupeole,» meenutas Tuan, kes ise oli siis vaid 14-aastane, kuid peab seda üheks oma elu tähendusrikkamaks kogemuseks. «Nüüd on mul võimalus õpetada neid samu laule uuele põlvkonnale,» sõnas Tuan. Ta lisas, et tema jaoks on olnud põnev taas laulda neid laule, millega tal on armsad mälestused.
Erinevalt Eesti väliskooridest on Piedmonti lastekoori puhul tegemist külaliskooriga, kus ühtegi Eesti juurtega inimest ei laula. Mõistagi sai koori suurimaks katsumuseks eesti keeles laulmine. «Eesti keel pole nagu inglise keel, alguses ei tea üldse, millest üldse laulad,« selgitas 16-aastane Maeve, kes on laulmisega tegelenud juba 11 aastat. «Aga kui hakata keele kujust aru saama, täishäälikute vormidest ja sõnade mustrist, siis see aitab.»
«Minu jaoks oli alguses tõesti raske,» märkis 15-aastane Sarah, kes laulab viimased kaheksa aastat. «Aga mida rohkem me harjutasime, seda lihtsamaks see muutus. Meil on ka käemärgid, mis seostuvad sõnadega ja see muudab õppimise lõbusamaks,» lisas Sarah.
Näiteks laulus «Kus tunnen kodu» on noored leidnud sõnadele «seitse sooda sitke’eda» kätemärgi, et seda paremini meelde jätta. «Sooda kõlab nagu soda (karastusjook). Siis me kujutasime ette, et avame karastusjoogi purgi ja joome seda. Selliseid lõbusaid asju on veel palju. Kui märkame, et mõni eesti sõna kõlab natuke nagu inglise sõna, siis me loome sellise seose,» selgitas Maeve. Ta tõi ka välja, et tema jaoks oli kõige keerulisem «õ» täht ning sõna õunapuu. Sarah kirjeldas, et tema jaoks oli just keerulisem see «o» täht, kus on kaks täppi peal.
/nginx/o/2025/06/18/16934526t1h58ea.jpg)
Koorijuht Tuan usub, et üheks suurimaks proovikiviks oli aga regilaulu päheõppimine. Siiski leiab ta, et eesti keel on mingis mõttes väga lihtne. «Eesti keel on lihtsalt nii ilus laulukeel ja väga järjepidev. Igal häälikul on üks kirjapilt ja üks hääldus, erinevalt inglise keelest.»
Esimesel neljal laulupeol oli koorile eesti keelega abiks Californias Oaklandis elav väliseestlane Saima Kint, kes hiljuti suri. «See oli väga kurb meie jaoks,» rääkis Tuan. «Ma mäletan väga hästi tema õpetusi, kuidas eesti hääldust koorile edasi anda.» Nüüd on koor leidnud endale uusi õpetajaid California Eesti kogukonnast.
Kuid laulude õppimine ei päädinud vaid sõnade pähe tuupimisega, koos sellega õpiti selgeks ka laulu tähendused. «Me arutame ka laulude sisu, et saaksime välja mõelda, millist tunnet tahame selles esituses edasi anda. Me ei laula lihtsalt emotsioonitult, vaid me teame, millest laul räägib, ja saame laulda ka selle tunnetusega,» rääkis Maeve.
«Meie eesti keele õpetajad on olnud väga toeks ja rääkinud meile lugude tausta, et me saaksime lauludega paremini suhestuda,» märkis Tuan. Näiteks selgitasid õpetajad koorile «Sind vaid kiidan» laulu, mis räägib küüditamisest ja igatsusest kodumaa vastu.
/nginx/o/2025/06/18/16934525t1h4161.jpg)
Tuan tõmbas laulu tähenduses paralleele praegu Ühendriikides toimuvaga. «Laul räägib riigist välja saatmisest ja arvestades, mis meie riigis praegu toimub, siis me suhestusime sellega vägagi. Need tunded räägivad küll konkreetselt Eesti ajaloost, kultuurist ja kogemustest, aga nad on samas väga universaalsed. Me püüame alati leida seoseid omaenda kogemustega,» tähendas koorijuht.
Lisaks aitasid väliseestlased kooril üle vaadata ka videosalvestused, enne kui need Eestisse teele pandi. «Üks teismeline sõitis poolteist tundi meieni, et meid juhendada, enne kui pidime Eestisse saatma ettelaulmise video,» rääkis Tuan. «Tundsime end palju enesekindlamalt pärast seda, kui ta näitas meist videot oma Eesti sõbrale, kes ütles, et me kõlame täpselt nagu eestlased.»
Teekond Eestisse koos 40 lauljaga võetakse ette juba järgmisel nädalal. Kokku osaleb kooriprogrammis aga umbes 300 last vanuses 5–18. Eestis võtab koori vastu just ETV tütarlastekoor, kelle liikmete peredes noored ka ööbida saavad. «Nad on olnud väga lahked. See on juba viies kord, kui nad meid peredesse majutavad. Meie võõrustasime omakorda neid mõned aastad tagasi, kui nad Californiasse tulid,» märkis Tuan.
Maeve ja Sarah, kes ei ole varem laulupeol osalenud, ootavad Eestisse tulekut põnevusega. Maeve ootab enim taaskohtumist tütarlastekoori liikmetega. «Olen eriti elevil, kaks tüdrukut ööbisid meie korraldatud festivali ajal minu juures ja meist said head sõbrad,» märkis Maeve.
/nginx/o/2025/06/18/16934524t1h0e75.jpg)
Tema sõnul lepiti juba siis kokku, et kohtutakse uuesti laulupeol. «See tundus toona nii kaugel, aga nüüd mõtlen, et me näeme vähem kui nädala pärast. Ma olen nii elevil, et neid taas näha. Kõik, kes on käinud laulupeol, ütlevad, et see on elumuutev kogemus. Seda ei unustata kunagi. Laulda koos tuhandete inimestega on lihtsalt uskumatu,» ütles Maeve.
Tuan meenutas enne minekut kogemust eelmiselt üldlaulupeolt. «Laulsime koos sõbraga «Ta lendab mesipuu poole» ja «Mu isamaa on minu arm». Ühel hetkel tulid meie juurde mõned vanemad Eesti naised, hakkasid nutma ja küsisid: «Kuidas te neid laule teate?»»
Koorijuhi sõnul tähendas see hetk talle palju. «See tunne lauludes on väga seotud Eesti ajalooga, aga samas universaalne. Me kõik tundsime seda, kuigi mina ei rääkinud eesti keelt ja nemad ei rääkinud eriti inglise keelt, aga muusika tõi meid kokku.»
Ta usub, et Eesti laulupidu on täiesti ainulaadne ja see ei ole midagi, mida unustada saab. «Eriti praegusel ajal, kus rahvuslikud tunded maailmas on tihti väga šovinistlikud või isegi vägivaldsed. Ma arvan, et on erakordselt tähtis ja eriline meenutada laulvat revolutsiooni. Olla riigis, mis näitab sulle, kuidas saab rahvuslik uhkus väljenduda muusika ja kultuuri kaudu, on imeline,» lisas Tuan.
/nginx/o/2025/06/18/16934527t1h876d.jpg)
Jaapani Wakayama lastekoor tuleb teist korda Eestisse
Laulupeole jõuab tänavu teisigi koore kaugematest riikidest. Üks neist on Wakayama lastekoor Jaapanist, kes osales Eesti laulupeol esimest korda 2019. aastal.
«2019. aastal osalenud lauljad ütlesid, et see oli nende elu suurim ja sügavaim kogemus. Nad nimetasid seda oma elus väärtuslikuks varaks. Just seepärast otsustasin laulupeole tagasi tulla, et ka uus põlvkond saaks samasuguse kingituse,» ütles dirigent Haruhiko Numamaru. Tollased lauljad on nüüdseks täiskasvanud ning kõik 36 noort, kes Eestis saabuvad, on siin esiment korda.
Wakayama lastekoor asutati juba 1958. aastal ja see kuulub Jaapani vanimate ja tunnustatumate lastekooride hulka. Sarnaselt Piedmonti lastekooriga, saavutati Eestiga side läbi teise koori, kui 2018. aastal külastas Wakayamat Eesti Raadio laste laulustuudio ning sellest sai alguse kahe koori vaheline sõprus. Ja just nemad avavad Jaapani lauljatele oma kodude uksed laulupeo ajaks.
Noored, kes on harjunud inglise keeles laulma, pidid selgeks õppima üle 15 eestikeelse laulu. «Eesti keel on kaunis, aga raske,« tunnistas dirigent. «Mõned laulud kõlavad muusikaliselt väga sarnaselt, aga neil on erinevad sõnad, mis teeb meeldejätmise keeruliseks. Me harjutame neid ikka ja jälle.»
Tekstide mõistmiseks kasutati Google’i tõlget ja arutleti isekeskis. «Tähendus on tihti väga abstraktne, aga just sellepärast me arutamegi ühiselt, mis võiks olla laulu sõnum või meeleolu,» ütles Numamaru. «Meie eesmärk ei ole ainult õigesti hääldada, vaid mõista, mida me laulame.»
Ka kooris laulja, 17-aastane Yume Sakashita tunnistab, et eesti keeles õppimine oli siiski paras katsumus. «Eesti keele hääldus on keeruline, aga mulle meeldib selle lauluhelide harmoonia ja sõnade tähenduse üle mõelda,» rääkis Sakashita.
Neiu jaoks on laulupeol osalemine aga isikliku unistuse täitumine. «Kui meie koor 2019. aastal Eestisse sõitis, olin ma alles 12-aastane ega saanud kaasa tulla. Aga ma mäletan, kuidas teised harjutasid laulu «Koit», ja see jäi mulle kummitama. Mul on väga hea meel, et ma saan seda nüüd ka ise esitada,» sõnas Sakashita.
Üks kõige oodatumaid hetki on tema jaoks laulupeo rongkäik. «Ma olen seda ainult videost näinud, kui meie koor viimati osales. Seekord saan olla päriselt ise seal, see tundub peaaegu uskumatu,» ütleb Sakashita.
Lauluväljaku laval astuvad nad üles traditsioonilistes jaapani yukata’des ehk kergetes kimonolaadsetes suveriietes.